Appi! Mu uus kaamera teeb kehvemat pilti kui vana!
13 aprill, 2018
“Ostsin uue kalli kaamera, aga see teeb kehvemat pilti kui mu vana seebikarp. Öeldi küll, et on hea kaamera, aga nüüd ma pildistan ikka oma vana kaameraga. Miks see nii on?”
Põhjused võib selleks olla mitmeid. Ühtpidi on alati olemas võimalus, et ongi kaamera probleem, kuigi kõige tavalisemaks põhjuseks kipub ikkagi olema see, et kallim ja professionaalsem kaamera on tehtud eeldusel, et selle kasutaja tahab pildistada manuaalsel režiimil ja, seega, nii häid automaatrežiime ei vajagi.
Kuulus tsitaat ütleb:
“Parim kaamera on see, mis sul kaasas on!”
Ja kaameratootjad teavad seda. Et kompaktkaameraid (rahvakeeli: seebikarpe) kasutavad enamasti inimesed, kes tahavad häid pilte, aga kel ei ole enamasti erilisi fotograafiaalaseid baasteadmisi, nähakse nende kaamerate automaatprogrammide arendamisel palju rohkem vaeva, et tulemus oleks parem. Sama on lugu mobiilikaameratega. Et enamik inimesi kannab mobiili endaga pidevalt kaasas, tehakse ka mobiiliga pilte väga palju ja väga erinevates situatsioonides. Ja nii peavad mobiilitootjad rohkem ja rohkem pingutama, et nende kaamerad ja automaatrežiimid erinevates olukordades toime tuleksid. Nii võib juhtuda, et sa saad tõesti mõnesajaeurose mobiiliga parema pildi kui ligi tuhat eurot maksva peene peegel- või hübriidkaameraga.
Näide 1: See foto on tehtud meie stuudio hämaramas nurgas automaatrežiimil Nikon d750 peegelkaameraga ja Nikkor 50mm 1,8 objektiiviga. Kaamera valis avaks f4, ISOks 400 ja säriks 1/60s. Kuigi pilt on üldiselt hea valgusega, on modell Freddy hägune. Foto on pildistatud JPG failina ning töötlemata.
Samal ajal on peegelkaamerate hinnad oluliselt langenud ja tavakasutajale kättesaadavamad. Peegelkaamera tundub tõsiseltvõetavam, asjalikum, professionaalsem. Ja neid ka sageli reklaamitakse selliselt, et heausksele ostjale jääb mulje, et nüüd saab ta selle ühe kaamera ja objektiiviga harrrastada põhimõtteliselt kõiki fotograafiažanre erakordselt kvaliteetselt ning hästi, tegelikult teadmata, et…
…jah, põhimõtteliselt saab küll. Aga selleks on vaja eraldi objektiive, lisavarustust ja, mis kõige tähtsam – teadmisi ja oskusi kaamera juhtimiseks.
Põhimõtteliselt saab kaameraid võrrelda autodega. Selleks, et auto sõidaks, nii nagu tarvis, ja sinna, kuhu vaja, pead sina juhina ise kõik selleks tegema, et asjad sujuksid. Sa ise pead teadma oma sihti, tundma liiklusseadust, järgima märke ja ümbrust ning tegema sellest lähtuvalt otsuseid. Kuigi isesõitvate autode arendamine on täies hoos, pole enamik meist valmis neid veel siiski täielikult usaldama.
Nii on ka peegel- ja hübriidkaameratega. Kuigi tänapäevased kaamerad on tehnoloogiliselt väga targad ja keerukad miniarvutid, siis vähemalt praegu veel ei oska nad sinu mõtteid lugeda. Nad ei tea, milline see pilt sinu peas olema peaks ning automaatrežiimil lähtuvad nad mingitest üldistest keskmistest oludest. Need võivad minna täppi, aga ei pruugi. Ja nagu öeldud, kuna sellised kaamerad on peamiselt mõeldud siiski inimestele, kes tahavad kaamerat ise juhtida, ei nähta toote arendamisel väga suurt mõtet rõhku automaatrežiimile panna. See raha, aeg ja vaev suunatakse kuskile mujale.
Näide 2: Sama nurk, sama koer, sama kaamera, sama objektiiv, aga seaded valis Kristina. Ava F1,8, ISO 200 ja säri 1/200s. Pilt on küll tumedam, aga meie modell on oluliselt teravam. Foto on pildistatud JPG failina ning töötlemata.
Mida me sellest siis järeldame?
Minu subjektiivse arvamuse kohaselt…
…ei tasu rutata uut ja veel kallimat kaamerat ostma, enne, kui sa päris täpselt tead, millest sul puudu on.
…oma kaamerat tundma õppides võid avastada, et sellega annab teha hoopis rohkemat kui seni arvasid.
…kui sa ei ole valmis end fotograafiaga süvitsi tuttavaks tegema, tasuks ehk pigem investeerida parema kaameraga mobiiltelefoni või asjalikumasse kompaktkaamerasse.
Kui sa tunned, et sa tahaksid õppima oma kaamerat paremini kasutada, lepi kokku aeg privaatkoolituseks SIIN.
Kristina