Kuidas valida pulmafotograafi?
13 september, 2018
Kui sa oled oma pulmi juba pikemalt planeerinud, oled ilmselt lugenud kümneid blogipostitusi ja artikleid selle kohta, et, noh, valida tasub hea fotograaf, sest need fotod jäävad sulle terveks eluks. Hoopis vähem räägitakse sellest, kuidas otsustada, milline fotograaf sinu pulma tegelikult kõige paremini jäädvustama sobib.
Millist stiili pulmafotosid ette kujutad?
Sul on ilmselt olemas väga kindel ettekujutus sellest, millise fiilinguga su pulm olema peaks ja ideaalis võiksid ka su pulmapildid olema sellised, mis selle tunde vaatajale edasi annavad. On see õrn ja pehme, roosiline ja haldjalik? Või nõiduslik ja salapärane? Või…
Kui sa oled oma pulma üldise stiili ja tunde välja mõelnud, vaata pulmafotograafi portfooliot just sellise pilguga, et kelle tööd sinus seda sama emotsiooni tekitada suudavad. Igal fotograafil on oma käekiri ja stiilid, mida ta tugevamalt valdab. Näiteks ei tasu minult oodata roosamannaromantiliselt helgeid pulmapilte, sest minu töödesse sigineb alati sisse natuke salapära ja sügavust. Ilmselt on samamoodi asjatu oodata, et keegi, kes just selles stiilis hea on, väga müstilisi ja salapäraseid fotosid teeks. Kaelkirjakut ei ole mõtet lendama panna.
Teadvusta, et lisaks pulmafotograafi tehnilisele tugevusele ja professionaalsusele mängib suurt rolli ka see, kas teie stiilid ja maitsed sobivad!
Mida sa oma pulmas täpselt jäädvustada soovid?
Kas tahad ilupilte? Registreerimise jäädvustamist? Peopilte? Fotonurka? Kõiki neid?
Ja, seejärel, mis nende asjade juures sulle kõige olulisem on? Inimestel on väga erinevad arusaamad sellest, milliseid pilte nad oma pulmapäeval tahavad. Mõne jaoks on tähtis, et oleks hästi palju pilte kaunistustest ja detailidest. Teine paneb rõhku eelkõige grupipiltidele. Kolmanda jaoks on tähtis peomelu jäädvustada. Neljanda jaoks hoopis miskit muud. Pane kõik sellised märksõnad enda jaoks kirja, et sa kindlasti ei unustaks neid fotograafile edasi anda. Kindlasti pane kirja ja rõhuta ka kõiki neid asju, mida sa EI SOOVI. Vahel aitab just välistamistehnika fotograafil kliendi soovidest kõige paremini aru saada.
Ka see, kui sa ei oska kõike päris täpselt ette kujutada, on täiesti okei! Järelikult, lahendused tuleb leida koos fotograafiga. Aga kui sul on vähimaidki mõtteid, ütle välja kõik, mis pähe hüppab!
Loo pulmafotograafiga kontakt!
Sa oled leidnud pulmafotograafi, kelle tööd sulle meeldivad, kelle stiil sinu pulmapeoga sobib, oled saanud temalt sobiva hinnapakkumise ja sooviksid teda palgata. Väga tore! Aga nüüd tee kindlaks, et tegemist on inimesega, kellega sul on hea koostööd teha! Kui see on vähegi võimalik, saa fotograafiga silmast silma kokku, et kõik detailid läbi rääkida. Ühtpidi aitab see ennetada arusaamatusi, teisalt aitab see sul aru saada, kas sa üldse tahad seda inimest oma pulmapäevale. Pulm on niigi stressirohke ja fotograafiks võiks olla inimene, kes aitab sul mingites asjades stressi vähemaks võtta, mitte seda juurde tekitada.
Kui silmast silma kohtumine pole tõesti võimalik, võtke ette paar pikemat telefoni- või videokõnet.
Inimestevaheline klapp on oluline!
Ehk, kõik need punktid kokku võttes: suhtlemine on oluline! Ära karda oma mõtetest rääkida, sest ka kõige tühisemana tunduvam detail võib aidata fotograafil õige suuna võtta! Ära ehmu kõikidest küsimustest ja ära tunne end halvasti kui sa kõigele vastata ei oska! Ja, ära karda viisakalt ära öelda või ära öeldud saada! Lõpuks on kõige tähtsam see, et kõik asjaosalised lõpptulemusega rahul on!
Sattusid siia blogisse juhuslikult ja see tekitas suuremat huvi? Siis heida pilk peale meie pulmafotograafi hinnakirjale ja portfooliole ning vaata, mis asju me Facebookis ja Instagramis ajame!
Kristina
Neiu. Naine. Nõid.
10 oktoober, 2017
Modell ja tekst: Maria Johnson
Jumestus: Ilona Tint
Fotod: Kristina Masen
Arvatavasti olen alati olnud otsija. Ema kunagi ütles, et juba väikesest peale “kosmose laps”, kellel juuksed alati turris ja midagi tähtsat käsil.
Ka see siin on lugu otsingutest. Lugu rännakutest ja katsumustest- teekonnast iseendani.
Seda lugu on raske jutustada, kuna sõnad ei ole piisavad ja tajud veel üdini küpsed. Ma püüan endast anda parima, kuid tea, et see siin on vaid sissejuhatus. Selleks, et iseendaga rahu teha, jõudsin pika psühholoogilise rännaku tulemusel kolme arhetüübini, mis moodustavad minu olemuse kolmainsuse. Nimetasime nad “Neiu”, “Naine” ja “Nõid”, kirjeldamaks duaalsusest sündivat sünergiat. Hele ja tume ning nende vahel kõikvõimas looja, kes maailmaga suhtleb. Selleks, et ka kehaliselt ja emotsionaalselt seda tõde vastu võtta, otsustasime Kristina ja Ilonaga need kolm karakterit manifesteerida ja jäädvustada.
Olles viimased kümme aastat üha teadlikumalt iseendaga kontakti otsinud, on minu teele sattunud mitmeid võimalusi inimese olemust ja psüühikat süstemaatiliselt tundma õppida. Kõikide nende erinevate õpetajate ja filosoofiate keskne sõnum näib olevat üks: tervenemine saab alguse aktsepteerimisest. Kuid selle “aktsepteerimise” ust eneses leida ja avada on olnud arvatust keerulisem.
Et selleni jõuda, olen pidanud „maha lammutama“ mitmeid tahke oma egost ehk sellest karakterist, kelleks ennast kuidagi pidanud olen. Üks olulisemaid sõnumeid, mida sel teekonnal endaga kandnud olen, tuleb Ghalil Gibrani sulest: “Valu on selle kooriku murdumine, mis ümbritseb sinu arusaamist.”
Just oma valus kohal olemisest jutustabki nendest karakteritest esimene: Neiu, kes on oma valus nii sügaval sees olnud, et see on ta alistanud ja uputanud. Neiu, kes sellest valust pimestatuna reageeris maailmale viisidel, mis teda ennast üha enam kahjustasid. Selle arhetüübi omaksvõtmine tema häbis ja süütundes on olnud selle teekonna üks raskemaid proovikive. Samas on ta ka Neiu, kellega koos jälle mängima õppides olen leidnud enda südames jõu ja julguse sellele valule vastu astuda ja temast läbi minna. Tema uudishimu paneb mind maailma järele janunema.
Selle janu leevendus tuli ühel imelisel päeval ootamatult kaevust, mille leidsin maailma teisest otsast. Minu ellu tuli Mees ja minust sai Naine. Kogesin ehk esimest korda oma elus, mida tähendab turvatunne ja hoitud olemine. Õppisin sügavuti ja päriselt usaldama. Teda, ennast ja universumit. Siin on veel palju, mida avastada ja luua. Olen alles alguses ja vaatan enda ümber ringi avali silmadega. Kõik, mida näen, ei ole kaunis, ja miski ei ole kole. Mõned asjad lihtsalt on.
***
On vara veel võtta maha kette
oma koormalt, et kergitada süüd
või teda enda järel sikutada vette,
et hiljem ette mängida etüüd
ja on vara veel laotada letile valla,
et olen Veenus võõrais rüüs
kui su käsi minu karikasse kallab
ja eksiilist saab elule asüül
milles lavalaudade didaktika ja tõde
sinu merekiviste silmade toon
minu sõnad, minu keel, minu kõne
ja tema lummalembeste laulude foon
Nüüd näitleja nülib su ihutut liha
ja naine enda kõrval märkab meest
ilma, et keegi meist peaks vihkama iha,
mis lahti meid kisub me eneste seest
Mind tänini sa tõdema võid panna,
et sündind olen suurmeeste soost.
Et mu elu ei ole kogetud ulakuste summa
ja vaid lambaid murran huntidega koos
***
Nüüd astun esimest korda justkui teistmoodi, kuidagi “päriselt” maailma. Nüüd, mil tunnen tagalas kindlust ja südames vankumatut julgust, mõistan, et ainuke “vaenlane” on minu enda vari. Ainus avastamata ja asustamata ala on see, millele minu teadlikkus ei ole veel oma valgust heitnud.
See tume ja tundmatu Nõid ei näita end ehk kunagi üdini, kuid tema kohalolu on alati tunnetatav. Temaks ei ole võimalik kuidagi “saada”, ta on nagu tulevik, kuhu me kunagi kohale ei jõua. Teda võib vaid usaldada. Minna vooluga kaasa, olgugi, et siht võibki jääda tundmatuks, kuni ise ei otsusta peatuda.
Selline enese kogemine ja nägemine on olnud äärmiselt vabastav ja tervendav. On veel palju madalikke, tippe ja orgusid, mida vallutada. Tänu sellele avatud aktsepteerimise uksest sisse voolavale värskele hingusele leian ennast kogemas viisil, mida ma seni ei osanud ettegi kujutada. Tean, et pean igas hetkes tegema vaid järgmise sammu ja tee ise avab ennast minu ees. Üks samm korraga ja alati suurima sisemise vastupanu suunas.
