Fantaasiasessioon kui ajarännak
1 november, 2018
Mis oleks kui vaataks ajas tagasi ja tähistaks iseennast?
Just nii tegi oma sünnipäeva saabudes Tuuli, kes otsustas, et tahab fantaasiasessiooni kui tagasivaadet erinevatele eluetappidele. Ja see on vaieldamatult üks põnevamaid projekte, mida me ette võtnud oleme!
Tuulil oli olemas algidee ja nii hakkasime me seda edasi arendama, pidasime maha mitmeid kirjalikke vestlusi ja videokõnesid, et üldraamid paika panna. Nii leppisime kokku, et me ei ürita teha täielikult autentset ja ajastutruud sessiooni, vaid loome stseenid, mis neid aegu Tuuli enda jaoks sümboliseerivad. Siin ei olnud esmatähtis see, mida need pildid kellegi kolmanda jaoks tähendavad. Siin on tähtis vaid Tuuli.
Palusin tal leida iga kümnendi kohta märksõnad, millega neid aegu iseloomustada saaks ning siis hakkasime arutama võimalikke sümboleid, stseene ja paiku, millega neid väljendada. Kuigi me arutasime läbi väga paljud asjad, jättis Tuuli meile väga suure kunstilise vabaduse.
Keegi ei saa olla õnnetu, kui tal on õhupall!
Meie esimese minisessiooni märksõnadeks olid mäng, loovus ja loodus. Lapselik muretus, rõõm lihtsatest asjadest. Usaldus ja rahulolu. Aeg, mil polnud vaja palju, et olla õnnelik. Sinisem taevas. Värskelt lõigatud vili. Ja suured ning lennukad unistused, kirkalt kõrgustes! Lihtne, armas ja ilus.
Tantsides kaunimasse tulevikku!
Eesti õpilasmalev ja rahvatants olid neiks märksõnadeks, mida Tuuli oma teismeea kohta välja tõi. Kuigi siis oli sügav nõukaaeg, oli see, nagu noore inimese jaoks ikka, aeg, kus otsiti viise eneseteostuseks ja tunti sellest rõõmu. Nii valisimegi sümboliks pika nõukaaegse koridori, mis sümboliseerib ümbritsevat aeg. Ja selles koridoris tantsib end parema tuleviku poole energiline ja ennastnautiv Tuuli, täis sära ja ootusärevust tuleviku suhtes.
Karm täiskasvanute maailm
Kuigi täiskasvanuks saamine ja pere loomine pakkus ohtralt rõõmsaid emotsioone, olid need ajad ka võrdlemisi keerulised. Majanduslikud olud olid rasked ja toime tulekuks pidi mõtlema välja erinevaid viise, tegelema käsitööga, olema kokkuhoidlik ja lisaks kõigele ka ettenägelik. Ning nii tuli ette ka neid momente, kus mõistus jooksis kokku ja väljavaated tundusid ahtad. Nii sümboliseerib ka Tuulit pildil ümbritsev seda, kuidas teda ümbritsevad olud teda toona mõjutasid.
Kõige olulisem oled sa ise!
Aeg aitab end leida. Selle kümnendi märksõnadeks valis Tuuli omaenese naiselikkuse ja seksikuse avastamise. Kui eelmiste sessioonide puhul oli tähtsaks mõjutavaks teguriks ümbritsev, jätsime siin ümbruse minimalistlikuks, et sümboliseerida eneseleidmist ja enese tähtsustamist. Teised võivad olla tähtsad, aga ise pead olema kõige olulisem!
Julgus vaadata ausalt silma endale ja kõigile teistele, ilma valehäbita!
Kui te veel ära ei arvanud, siis viimast stseeni inspireerivateks märksõnadeks olid enesekindlus ja rahulolu. Arusaam sellest, et ümber võib toimuda paljutki, aga endale peab jääma kindlaks, ennast tuleb usaldada ja armastada ning siis sujub ka kõik muu.
Kindlasti ei saa siin postituses anda edasi kõike seda mida tahaks, kirjeldada kõiki aspekte ja rääkida kõike seda lahti. Aga tegelikult pole seda vajagi. Tähtis on vaid see, mida selle kõige käigus koges Tuuli ja see, mida need pildid tema jaoks sümboliseerivad. Sellest hoolimata tahtsin ma siia blogisse sellest kogemusest ühe märgi maha jätta, sest see on minu enda jaoks kõige maagilisem ja võrratum asi! See, kui kõigest pealtnäha pinnapealsest, nagu jumestus, soeng ja riided ja stilistika ja töötlus ja kõik need muud asjad, saab mingis mõttes teraapia- ja kunstivorm. Viis, kuidas reflekteerida olnut, konstanteerida olevikku ja minna vastu tulevikule.
Ja ühte ma ütlen – Tuuli on üks võrratu ja väega naine! Tehke järele!
Kristina
Kuidas valida pulmafotograafi?
13 september, 2018
Kui sa oled oma pulmi juba pikemalt planeerinud, oled ilmselt lugenud kümneid blogipostitusi ja artikleid selle kohta, et, noh, valida tasub hea fotograaf, sest need fotod jäävad sulle terveks eluks. Hoopis vähem räägitakse sellest, kuidas otsustada, milline fotograaf sinu pulma tegelikult kõige paremini jäädvustama sobib.
Millist stiili pulmafotosid ette kujutad?
Sul on ilmselt olemas väga kindel ettekujutus sellest, millise fiilinguga su pulm olema peaks ja ideaalis võiksid ka su pulmapildid olema sellised, mis selle tunde vaatajale edasi annavad. On see õrn ja pehme, roosiline ja haldjalik? Või nõiduslik ja salapärane? Või…
Kui sa oled oma pulma üldise stiili ja tunde välja mõelnud, vaata pulmafotograafi portfooliot just sellise pilguga, et kelle tööd sinus seda sama emotsiooni tekitada suudavad. Igal fotograafil on oma käekiri ja stiilid, mida ta tugevamalt valdab. Näiteks ei tasu minult oodata roosamannaromantiliselt helgeid pulmapilte, sest minu töödesse sigineb alati sisse natuke salapära ja sügavust. Ilmselt on samamoodi asjatu oodata, et keegi, kes just selles stiilis hea on, väga müstilisi ja salapäraseid fotosid teeks. Kaelkirjakut ei ole mõtet lendama panna.
Teadvusta, et lisaks pulmafotograafi tehnilisele tugevusele ja professionaalsusele mängib suurt rolli ka see, kas teie stiilid ja maitsed sobivad!
Mida sa oma pulmas täpselt jäädvustada soovid?
Kas tahad ilupilte? Registreerimise jäädvustamist? Peopilte? Fotonurka? Kõiki neid?
Ja, seejärel, mis nende asjade juures sulle kõige olulisem on? Inimestel on väga erinevad arusaamad sellest, milliseid pilte nad oma pulmapäeval tahavad. Mõne jaoks on tähtis, et oleks hästi palju pilte kaunistustest ja detailidest. Teine paneb rõhku eelkõige grupipiltidele. Kolmanda jaoks on tähtis peomelu jäädvustada. Neljanda jaoks hoopis miskit muud. Pane kõik sellised märksõnad enda jaoks kirja, et sa kindlasti ei unustaks neid fotograafile edasi anda. Kindlasti pane kirja ja rõhuta ka kõiki neid asju, mida sa EI SOOVI. Vahel aitab just välistamistehnika fotograafil kliendi soovidest kõige paremini aru saada.
Ka see, kui sa ei oska kõike päris täpselt ette kujutada, on täiesti okei! Järelikult, lahendused tuleb leida koos fotograafiga. Aga kui sul on vähimaidki mõtteid, ütle välja kõik, mis pähe hüppab!
Loo pulmafotograafiga kontakt!
Sa oled leidnud pulmafotograafi, kelle tööd sulle meeldivad, kelle stiil sinu pulmapeoga sobib, oled saanud temalt sobiva hinnapakkumise ja sooviksid teda palgata. Väga tore! Aga nüüd tee kindlaks, et tegemist on inimesega, kellega sul on hea koostööd teha! Kui see on vähegi võimalik, saa fotograafiga silmast silma kokku, et kõik detailid läbi rääkida. Ühtpidi aitab see ennetada arusaamatusi, teisalt aitab see sul aru saada, kas sa üldse tahad seda inimest oma pulmapäevale. Pulm on niigi stressirohke ja fotograafiks võiks olla inimene, kes aitab sul mingites asjades stressi vähemaks võtta, mitte seda juurde tekitada.
Kui silmast silma kohtumine pole tõesti võimalik, võtke ette paar pikemat telefoni- või videokõnet.
Inimestevaheline klapp on oluline!
Ehk, kõik need punktid kokku võttes: suhtlemine on oluline! Ära karda oma mõtetest rääkida, sest ka kõige tühisemana tunduvam detail võib aidata fotograafil õige suuna võtta! Ära ehmu kõikidest küsimustest ja ära tunne end halvasti kui sa kõigele vastata ei oska! Ja, ära karda viisakalt ära öelda või ära öeldud saada! Lõpuks on kõige tähtsam see, et kõik asjaosalised lõpptulemusega rahul on!
Sattusid siia blogisse juhuslikult ja see tekitas suuremat huvi? Siis heida pilk peale meie pulmafotograafi hinnakirjale ja portfooliole ning vaata, mis asju me Facebookis ja Instagramis ajame!
Kristina
Ilus fotosessioon koledas kohas?
7 juuni, 2018
Fotograafide ringkonnas on juba pikka aega levinud nn ugly location challenge ehk, üleskutse teha fotosessioon mõnes koledas kohas, eesmärgiks saada võimalikult ilusaid fotosid. Loomulikult pidime ka meie end proovile panema!
VÕTTEKOHT 1: Nostalgialaks! Kui see koht ei karju “nõukaaeg”, siis mis veel üldse?
VÕTTEKOHT 1: Sel pildil ei paista tausta ja asju, mis viitaksid ümbritsevale sisustusele ja ajastule.
VÕTTEKOHT 2: Vanas roostetavas veskis ei ole esmapilgul midagi ilusat.
VÕTTEKOHT 2: Rooste moodustab siin justkui mustri, mis on toon-toonis Ilona jakiga. Just värvide märkamine aitab sageli leida ilusaid taustu ka pealtnäha koledates kohtades.
VÕTTEKOHT 3: Ilmetu koridor ja suur toakask.
VÕTTEKOHT 3: Kask täidab kogu pilditausta ja seega pole ülejäänu pildil üldse oluline.
VÕTTEKOHT 4: Jälle leidsime üles koledat industriaali!
VÕTTEKOHT 4: Tausta udusus peidab detaile, kuid hoone arhitektuur annab pildile modernse ja geomeetrilise, peaaegu urbanistliku, joone.
Mis on selle postituse point, küsite?
Esiteks, et kui sa tahad pildistama minna, pole mitteminemiseks õigustus see, et sul ei ole ühtki ilusat kohta. Vaata ringi, ägedad kohad peituvad sageli seal, kus me neid ei mõista märgata!
Teiseks, hea pildi tegemiseks ei piisa lihtsalt heast tehnikast. Eelkõige on vaja keskenduda sellele, mida ja kuidas sa kaadrisse jätad. 🙂
Tahad ise fotosessioonile tulla? Võta meiega ühendust SIIN.
Kristina
Buduaarisessioon kaheksajalaga
8 märts, 2018
Kunagi ammu kinkisid mu sõbrannad mulle kingiks fotosessiooni. See oli esimene kord, mil ma sedasi kellegi kaamera ees poseerisin. See tunne oli mulle väga võõristav, sest ma ikkagi pidasin end intelligentseks inimeseks, kellele edevus sugugi ei sobi. Liiati leidsin ma hulganisti asju, mille pärast aeg pildistama minekuks kunagi õige ei tundnud. Noh, et ma olen liiga paks ja kole, et raudselt teen ma oma jõledusega kaamera katki ja, no üleüldse, oma margi teen ma fotograafi juures totaalselt maha, sest ma ei oska poseerida ja olla.
Ometi läks vastupidi. Ilusaid pilte sai hulgim. Tõsi, poseerimises olin ma tõesti üsna jube, tegin veidraid grimasse ja kehasirutusi, aga fotograafi juhendamine aitas mul krambist üle saada ning ma isegi ei tea, kuidas, aga pildid said üliägedad! Ma olin lummatud sellest, milline ma neil piltidel välja nägin. Üldse mitte kohmakas, paks ja kole, vaid särav ja kaunis! See kogemus andis mulle justkui tiivad, ma nägin end esimest korda hoopis teise pilguga ja see, mida ma nägin, tegi mind õnnelikuks.
Toonasest sessioonist on möödas mitmeid aastaid ja minu enda pildistamishobist on tänaseks saanud tõsine töö. Ja minu kogemus fotograafi juures käigust on oluliselt mõjutanud seda, mida ma ise oma tööst arvan ning kuidas ma seda teen.
Õiget aega pole olemas
Ma usun sellesse, et pole olemas õiget vanust, eluetappi, kehakaalu ega [täida lüngad], mil endast ilusaid pilte teha. Ma usun, et ükskõik, millised me oleme täna, väärime me ka just täna iseenda armastamist kõigi oma vigade ja veidrustega. Sest kui me end ise ei armasta, miks teised seda tegema peaksid? Ma usun, et ükskõik, mida me endast täna arvame, on meil kümneid aastaid hiljem siiski tore ennast neil piltidel vaadata. Et siis me mõtleme, et me polnud siis sugugi nii koledad ja vanad, kui me endale tol momendil tundusime. Et meil on hea meel, et me oleme end selliselt jäädvustanud.
Ma olen ise pildistanud üles sadu inimesi, andnud parima nende julgustamiseks ja toetamiseks, uskudes, et kui ma suudan kasvõi mõnele inimesele anda killukesegi sellest tundest, mida ma ise toona kogesin, teen ma midagi paremaks.
Kui midagi pidevalt teha, on alati oht, et sellest saab rutiin. Nii olen ma otsustanud, et aeg-ajalt peaks ka ma ise modelli rolli astuma, et mõista seda, mida teised minu kaamera ees tunnevad. Ja Ilonast saab sellistel hetkel fotograaf.
Kaheksajalg või inimene?
Kui te arvate, et ma tean täpselt, mida ma kaamera ees teen, te eksite! Võtke teadmiseks, ma oskan väga hästi juhendada, aga kui mind ennast kaamera ette panna, tunnen ma end nagu kaheksajalg. Käsi ja jalgu on liiga palju, näos pole miimikalihaseid ja no, üldse… Sel hetkel saan ma aru kõikidest oma klientidest, kes on kunagi kurtnud, et poseerimine on üks hirmus raske töö. On!
Aga ometi, tõsise juhendamise ja ühiste arutelude tulemusel jõuame me tulemusteni, millega me mõlemad rahul oleme. Ja hetkeks tekib mul déjà vu. Loomulikult on asju, mis võiksid olla teisiti ja paremad. Kilosid võiks olla vähem, juuksed ilusamad ja nahk kaunim, aga neid pilte vaadates ei mõtle ma sellele. Ma mõtlen, et hoolimata mu puudustest olen ma siiski ilus inimene ja, kahtlemata üle keskmise kaheksajalg, ning ma ei häbene seda öelda!
Kaunist naistepäeva lõppu!
Kristina
Ründa aju kuubiga!
1 november, 2017
Meie usume, et tööd on mõnus teha eelkõige siis, kui sinu ümber on mõnus keskkond ja mõnusad inimesed. Ja, et ümbritsevat peaks olema võimalik ümber tõsta vastavalt ideedele ja olukordadele. SOFAble usub ka! Ja teab sellest isegi rohkem kui meie!
SOFAble loojad Indrek ja Ivar Maripuu mõtlesid välja ühed nutikad kuubikud nutikasse kontorisse. Kuubikut saab kasutada nii tooli kui lauana ja, nagu selgus fotosessiooni käigus, isegi riiulina! Ja seegi pole veel kõik! (Teleturg, teleturg!)
Kuubikud küsivad sinu käest küsimusi, et oma ideid paremini välja arendada! Kuidas täpselt? Vaata SIIT!
Fotod: Kristina Masen
Rohkem infot: www.crtvtybarn.eu ja www.sofable.eu
Kõik fotod on pildistatud KROHV stuudios, stilistika valmis KROHVi ja SOFAble loovas koostöös.
Täname abi eest ka Hanna-Grete Rüütlit!
Seo oma pere punti ja vii nad vanaemale ehk KROHVi jõulusürpriis
26 oktoober, 2017
Parim kink jõuludeks on kinkida iseennast! KROHVi jõulusürpriis™ teeb selle sulle eriti lihtsaks! Pead järgima vaid neid nelja sammu:
- KIRJUTA KROHVi, lepi kokku konsultatsiooni ja sessiooni ajad.
- TULE KOHALE, teeme meigi ja pildid!
- VALI LEMMIKPILT. Kui pildid on valminud, saad endale valida ühe lemmikpildi mille KROHV trükki saadab ning hiljem sinuni toimetab.
- NAUDI KUNSTITEOST või kingi see kellelegi, keda armastad!
Ehk ametlikult öeldes: 100€ jõulusürpriisi sisse mahub fotojumestus ühele, 1h fotosessioon (millest valmib umbes 25-30 täismahus digifaili) ning ühe valitud foto väljatrükk 45x30cm suurusele kapale.
Kui soovid, võime loomulikult lisatasu eest välja printida lasta ka kasvõi kõik sessiooni pildid!
Võta meiega ühendust:
Kadri ja Olari armastuse aed
21 oktoober, 2017
“Aga komme on selline!” Komme on ka selline, et ilmselt kuuleb iga pruutpaar pulma korraldades oma lugematutelt sõpradelt ja tuttavatelt, kuidas see AINUÕIGE viis pulmi pidada. Ja nii võib vahel ka juhtuda, et pruutpaar annab järgi asjadele, mis tegelikult päris nende eelistus polegi…
Kadri ja Olari oskasid ning tahtsid teha teisiti. Nende pulmapäeva mahtus nii modernset kui ajaloolist, nii traditsioonilist, kui ebatraditsioonilist.
Fotod: Kristina Masen
Pruudi jumestus: Merili Reinlo
Peiu jumestus, sessioonide assisteerimine: Ilona Tint
Aia perenaine: Eve Kinnunen
Paaripanija: Maiken Jüriöö (Põlva)
Pulmaisa: Marko Pille
Pulmaauto: Stiilsed pulmaautod – Tšaika ja Volga (Sven Kuklane)
Peokoht: Kunstimäe puhkemaja (Valgamaa)
Väljakutse tugevatele
12 oktoober, 2017
Hoiatus: Järgmine postitus võib teie isu äkiliselt suurendada! Olge pilte vaadates ettevaatlikud!
Põlva linna servas asub üks tilluke kodukohvik Tillu, kus pakutakse maailma parimaid küpsetisi ja maiuseid! Mais (jah, me teame, et päris tükk aega tagasi) korraldas Tillu oma uhke Tordiralli, mida ka KROHV jäädvustamas käis.
Modellid: imemaitsvad hõrgutised; Tillu sõbrad
Fotod: Kristina Masen
Neiu. Naine. Nõid.
10 oktoober, 2017
Modell ja tekst: Maria Johnson
Jumestus: Ilona Tint
Fotod: Kristina Masen
Arvatavasti olen alati olnud otsija. Ema kunagi ütles, et juba väikesest peale “kosmose laps”, kellel juuksed alati turris ja midagi tähtsat käsil.
Ka see siin on lugu otsingutest. Lugu rännakutest ja katsumustest- teekonnast iseendani.
Seda lugu on raske jutustada, kuna sõnad ei ole piisavad ja tajud veel üdini küpsed. Ma püüan endast anda parima, kuid tea, et see siin on vaid sissejuhatus. Selleks, et iseendaga rahu teha, jõudsin pika psühholoogilise rännaku tulemusel kolme arhetüübini, mis moodustavad minu olemuse kolmainsuse. Nimetasime nad “Neiu”, “Naine” ja “Nõid”, kirjeldamaks duaalsusest sündivat sünergiat. Hele ja tume ning nende vahel kõikvõimas looja, kes maailmaga suhtleb. Selleks, et ka kehaliselt ja emotsionaalselt seda tõde vastu võtta, otsustasime Kristina ja Ilonaga need kolm karakterit manifesteerida ja jäädvustada.
Olles viimased kümme aastat üha teadlikumalt iseendaga kontakti otsinud, on minu teele sattunud mitmeid võimalusi inimese olemust ja psüühikat süstemaatiliselt tundma õppida. Kõikide nende erinevate õpetajate ja filosoofiate keskne sõnum näib olevat üks: tervenemine saab alguse aktsepteerimisest. Kuid selle “aktsepteerimise” ust eneses leida ja avada on olnud arvatust keerulisem.
Et selleni jõuda, olen pidanud „maha lammutama“ mitmeid tahke oma egost ehk sellest karakterist, kelleks ennast kuidagi pidanud olen. Üks olulisemaid sõnumeid, mida sel teekonnal endaga kandnud olen, tuleb Ghalil Gibrani sulest: “Valu on selle kooriku murdumine, mis ümbritseb sinu arusaamist.”
Just oma valus kohal olemisest jutustabki nendest karakteritest esimene: Neiu, kes on oma valus nii sügaval sees olnud, et see on ta alistanud ja uputanud. Neiu, kes sellest valust pimestatuna reageeris maailmale viisidel, mis teda ennast üha enam kahjustasid. Selle arhetüübi omaksvõtmine tema häbis ja süütundes on olnud selle teekonna üks raskemaid proovikive. Samas on ta ka Neiu, kellega koos jälle mängima õppides olen leidnud enda südames jõu ja julguse sellele valule vastu astuda ja temast läbi minna. Tema uudishimu paneb mind maailma järele janunema.
Selle janu leevendus tuli ühel imelisel päeval ootamatult kaevust, mille leidsin maailma teisest otsast. Minu ellu tuli Mees ja minust sai Naine. Kogesin ehk esimest korda oma elus, mida tähendab turvatunne ja hoitud olemine. Õppisin sügavuti ja päriselt usaldama. Teda, ennast ja universumit. Siin on veel palju, mida avastada ja luua. Olen alles alguses ja vaatan enda ümber ringi avali silmadega. Kõik, mida näen, ei ole kaunis, ja miski ei ole kole. Mõned asjad lihtsalt on.
***
On vara veel võtta maha kette
oma koormalt, et kergitada süüd
või teda enda järel sikutada vette,
et hiljem ette mängida etüüd
ja on vara veel laotada letile valla,
et olen Veenus võõrais rüüs
kui su käsi minu karikasse kallab
ja eksiilist saab elule asüül
milles lavalaudade didaktika ja tõde
sinu merekiviste silmade toon
minu sõnad, minu keel, minu kõne
ja tema lummalembeste laulude foon
Nüüd näitleja nülib su ihutut liha
ja naine enda kõrval märkab meest
ilma, et keegi meist peaks vihkama iha,
mis lahti meid kisub me eneste seest
Mind tänini sa tõdema võid panna,
et sündind olen suurmeeste soost.
Et mu elu ei ole kogetud ulakuste summa
ja vaid lambaid murran huntidega koos
***
Nüüd astun esimest korda justkui teistmoodi, kuidagi “päriselt” maailma. Nüüd, mil tunnen tagalas kindlust ja südames vankumatut julgust, mõistan, et ainuke “vaenlane” on minu enda vari. Ainus avastamata ja asustamata ala on see, millele minu teadlikkus ei ole veel oma valgust heitnud.
See tume ja tundmatu Nõid ei näita end ehk kunagi üdini, kuid tema kohalolu on alati tunnetatav. Temaks ei ole võimalik kuidagi “saada”, ta on nagu tulevik, kuhu me kunagi kohale ei jõua. Teda võib vaid usaldada. Minna vooluga kaasa, olgugi, et siht võibki jääda tundmatuks, kuni ise ei otsusta peatuda.
Selline enese kogemine ja nägemine on olnud äärmiselt vabastav ja tervendav. On veel palju madalikke, tippe ja orgusid, mida vallutada. Tänu sellele avatud aktsepteerimise uksest sisse voolavale värskele hingusele leian ennast kogemas viisil, mida ma seni ei osanud ettegi kujutada. Tean, et pean igas hetkes tegema vaid järgmise sammu ja tee ise avab ennast minu ees. Üks samm korraga ja alati suurima sisemise vastupanu suunas.
Hedi ja Arvo
27 september, 2017
Hedi ja Arvo on humoorikad ja värvikad inimesed. Ja seega polnud kahtlustki, et värvikaks peab saama ka nende pulmapäev. Naeru ja nalja. Õrnushetki ja õnnepisaraid.
Modellid: Hedi ja Arvo
Jumestaja: Ilona Tint
Fotograaf: Kristina Masen
