Fotomeik, mis see veel on?

23 märts, 2018

Mõiste “fotomeik” tekitab inimestes sageli suurt segadust ning ekslikult arvatakse, et fotojumestus on ilmtingimata glamuurne ja pidulik. Kuigi fotomeiki saab vabalt ka sellises vormis teha, tähendab see mõiste tegelikult midagi hoopis laiemat.

Pole olemas ühte ja õiget
Fotomeik ei tähenda alati tugevat põhja ja sügavat suitsusilma. Iga jumestus on erinev ja sõltub sessioonist, valgustingimustest ning inimese enda stiilist. Pole olemas kindlaid reegleid mida kus kanda võib, aga jumestusstiil peab pildi stilistikaga sobima. Hea fotomeik võib anda pildile viimase lihvi, kehv või hooletu fotojumestus võib rikkuda kogu pildi üldmulje.

“Nähtamatu” jumestus
Kui inimene ise meiki ei kanna ja ei soovi ka oma piltidel meigitud näha välja siis me soovitame nö nähtamatut fotojumestust. Kuna foto ja valgused rõhutavad armutult ka kõige õrnemat punetust, silmaaluste tumedust ja teisi  kergeid iluvigu, siis selleks, et inimene näeks siiski piltidel värske ja puhanunud välja, on ühtlane põhi vajalik.

Rõhutatud õigetes kohtades
Kuigi teatud asju foto rõhutab, siis paraku, muud see ka “sööb”. Sellepärast on fotojumestus tavalisest meigist tugevam just täpselt neis õigetes kohtades, et piltidel oleks tulemus mida inimene ootab, mitte selle õrnem versioon.

Kõik tooted ei sobi fotojumestuseks
Teatud jumestustooted ei reageeri hästi fotograafias sageli kasutatavale tugevale valgusele ja nii võib neid kasutades tekkida näkku flashback ehk valguse tagasipeegeldus, mis võib olla nii intensiivne, et nahk muutub ebaloomulikult valkjaks.

Samuti, nii nagu juba enne öeldud, toob foto teatud asju rohkem esile ja teatud asjad ei pruugi üldse välja paista. Seega on palju neid tooteid, mis niisama, igapäevaselt kasutades väga head välja näevad, kuid fotol võib nende tekstuur/toon/katvus teistsugune tunduda ja valesid asju rõhutada.

Milliseid jumestusteemalisi küsimusi sul veel? Anna neist meile teada!
Ilona


Seo oma pere punti ja vii nad vanaemale ehk KROHVi jõulusürpriis

26 oktoober, 2017

 

Parim kink jõuludeks on kinkida iseennast! KROHVi jõulusürpriis™ teeb selle sulle eriti lihtsaks! Pead järgima vaid neid nelja sammu:

  1. KIRJUTA KROHVi, lepi kokku konsultatsiooni ja sessiooni ajad.
  2. TULE KOHALE, teeme meigi ja pildid!
  3. VALI LEMMIKPILT. Kui pildid on valminud, saad endale valida ühe lemmikpildi mille KROHV trükki saadab ning hiljem sinuni toimetab.
  4. NAUDI KUNSTITEOST või kingi see kellelegi, keda armastad!

Ehk ametlikult öeldes: 100€ jõulusürpriisi sisse mahub fotojumestus ühele, 1h fotosessioon (millest valmib umbes 25-30 täismahus digifaili) ning ühe valitud foto väljatrükk 45x30cm suurusele kapale.
Kui soovid, võime loomulikult lisatasu eest välja printida lasta ka kasvõi kõik sessiooni pildid!

Võta meiega ühendust:


    Kadri ja Olari armastuse aed

    21 oktoober, 2017

    “Aga komme on selline!” Komme on ka selline, et ilmselt kuuleb iga pruutpaar pulma korraldades oma lugematutelt sõpradelt ja tuttavatelt, kuidas see AINUÕIGE viis pulmi pidada. Ja nii võib vahel ka juhtuda, et pruutpaar annab järgi asjadele, mis tegelikult päris nende eelistus polegi…

    Kadri ja Olari oskasid ning tahtsid teha teisiti. Nende pulmapäeva mahtus nii modernset kui ajaloolist, nii traditsioonilist, kui ebatraditsioonilist.

    Fotod: Kristina Masen
    Pruudi jumestus: Merili Reinlo
    Peiu jumestus, sessioonide assisteerimine: Ilona Tint
    Aia perenaine: Eve Kinnunen


    Paaripanija: Maiken Jüriöö (Põlva)

    Pulmaisa: Marko Pille

    Pulmaauto: Stiilsed pulmaautod – Tšaika ja Volga (Sven Kuklane)
    Peokoht: Kunstimäe puhkemaja (Valgamaa)


    Neiu. Naine. Nõid.

    10 oktoober, 2017

    Modell ja tekst: Maria Johnson
    Jumestus: Ilona Tint
    Fotod: Kristina Masen

    Arvatavasti olen alati olnud otsija. Ema kunagi ütles, et juba väikesest peale “kosmose laps”, kellel juuksed alati turris ja midagi tähtsat käsil.

    Ka see siin on lugu otsingutest. Lugu rännakutest ja katsumustest- teekonnast iseendani.

    Seda lugu on raske jutustada, kuna sõnad ei ole piisavad ja tajud veel üdini küpsed. Ma püüan endast anda parima, kuid tea, et see siin on vaid sissejuhatus. Selleks, et iseendaga rahu teha, jõudsin pika psühholoogilise rännaku tulemusel kolme arhetüübini, mis moodustavad minu olemuse kolmainsuse. Nimetasime nad “Neiu”, “Naine” ja “Nõid”, kirjeldamaks duaalsusest sündivat sünergiat. Hele ja tume ning nende vahel kõikvõimas looja, kes maailmaga suhtleb. Selleks, et ka kehaliselt ja emotsionaalselt seda tõde vastu võtta, otsustasime Kristina ja Ilonaga need kolm karakterit manifesteerida ja jäädvustada.

    Olles viimased kümme aastat üha teadlikumalt iseendaga kontakti otsinud, on minu teele sattunud mitmeid võimalusi inimese olemust ja psüühikat süstemaatiliselt tundma õppida. Kõikide nende erinevate õpetajate ja filosoofiate keskne sõnum näib olevat üks: tervenemine saab alguse aktsepteerimisest. Kuid selle “aktsepteerimise” ust eneses leida ja avada on olnud arvatust keerulisem.

    Et selleni jõuda, olen pidanud „maha lammutama“ mitmeid tahke oma egost ehk sellest karakterist, kelleks ennast kuidagi pidanud olen. Üks olulisemaid sõnumeid, mida sel teekonnal endaga kandnud olen, tuleb Ghalil Gibrani sulest: “Valu on selle kooriku murdumine, mis ümbritseb sinu arusaamist.”

    Just oma valus kohal olemisest jutustabki nendest karakteritest esimene: Neiu, kes on oma valus nii sügaval sees olnud, et see on ta alistanud ja uputanud. Neiu, kes sellest valust pimestatuna reageeris maailmale viisidel, mis teda ennast üha enam kahjustasid. Selle arhetüübi omaksvõtmine tema häbis ja süütundes on olnud selle teekonna üks raskemaid proovikive. Samas on ta ka Neiu, kellega koos jälle mängima õppides olen leidnud enda südames jõu ja julguse sellele valule vastu astuda ja temast läbi minna. Tema uudishimu paneb mind maailma järele janunema.

    Selle janu leevendus tuli ühel imelisel päeval ootamatult kaevust, mille leidsin maailma teisest otsast. Minu ellu tuli Mees ja minust sai Naine. Kogesin ehk esimest korda oma elus, mida tähendab turvatunne ja hoitud olemine. Õppisin sügavuti ja päriselt usaldama. Teda, ennast ja universumit. Siin on veel palju, mida avastada ja luua. Olen alles alguses ja vaatan enda ümber ringi avali silmadega. Kõik, mida näen, ei ole kaunis, ja miski ei ole kole. Mõned asjad lihtsalt on.

    ***

    On vara veel võtta maha kette

    oma koormalt, et kergitada süüd

    või teda enda järel sikutada vette,

    et hiljem ette mängida etüüd

     

    ja on vara veel laotada letile valla,

    et olen Veenus võõrais rüüs

    kui su käsi minu karikasse kallab

    ja eksiilist saab elule asüül

    milles lavalaudade didaktika ja tõde

    sinu merekiviste silmade toon

    minu sõnad, minu keel, minu kõne

    ja tema lummalembeste laulude foon

     

    Nüüd näitleja nülib su ihutut liha

    ja naine enda kõrval märkab meest

    ilma, et keegi meist peaks vihkama iha,

    mis lahti meid kisub me eneste seest

     

    Mind tänini sa tõdema võid panna,

    et sündind olen suurmeeste soost.

    Et mu elu ei ole kogetud ulakuste summa

    ja vaid lambaid murran huntidega koos

    ***

    Nüüd astun esimest korda justkui teistmoodi, kuidagi “päriselt” maailma. Nüüd, mil tunnen tagalas kindlust ja südames vankumatut julgust, mõistan, et ainuke “vaenlane” on minu enda vari. Ainus avastamata ja asustamata ala on see, millele minu teadlikkus ei ole veel oma valgust heitnud.

    See tume ja tundmatu Nõid ei näita end ehk kunagi üdini, kuid tema kohalolu on alati tunnetatav. Temaks ei ole võimalik kuidagi “saada”, ta on nagu tulevik, kuhu me kunagi kohale ei jõua. Teda võib vaid usaldada. Minna vooluga kaasa, olgugi, et siht võibki jääda tundmatuks, kuni ise ei otsusta peatuda.

    Selline enese kogemine ja nägemine on olnud äärmiselt vabastav ja tervendav. On veel palju madalikke, tippe ja orgusid, mida vallutada. Tänu sellele avatud aktsepteerimise uksest sisse voolavale värskele hingusele leian ennast kogemas viisil, mida ma seni ei osanud ettegi kujutada. Tean, et pean igas hetkes tegema vaid järgmise sammu ja tee ise avab ennast minu ees. Üks samm korraga ja alati suurima sisemise vastupanu suunas.


    Hedi ja Arvo

    27 september, 2017

    Hedi ja Arvo on humoorikad ja värvikad inimesed. Ja seega polnud kahtlustki, et värvikaks peab saama ka nende pulmapäev. Naeru ja nalja. Õrnushetki ja õnnepisaraid.

    Modellid: Hedi ja Arvo
    Jumestaja: Ilona Tint
    Fotograaf: Kristina Masen


    Remmelgate varjus

    5 september, 2017

    Jumestus: Ilona Tint
    Fotod: Kristina Masen


    Sundimatu elegants

    30 august, 2017

    Modell: Jaanika Tihanov
    Jumestus: Ilona Tint
    Soeng: Merry Markus
    Kleit ja jakk: Piret Pilberg linased riided
    Fotod: Kristina Masen


    Suveõhtute lumm

    22 august, 2017

    Jalutuskäigud metsas. Punutud pärjad. Soe suveõhk. Pinisevad sääsed. Ja armastus.

    Jumestus: Ilona Tint
    Fotograaf: Kristina Masen


    Kuninganna Ceccill

    11 august, 2017

    Alguses arvab Kristel, et sellest pildistamisest ei suurt midagi välja. Ei ole õigeid riideid ja tuju ja ettevalmistust. Aga tasapisi tuleb tuju, leiame õiged riided ning meigi.  Kristel istub kaamera ette ja äkki… Äkki ei ole temas enam grammigi kahtlust ja kõhklust ning ebakindlust. Temas on jõud ja sära ja kuninglikkus.

    Modell: Kristel Ceccill Veerme
    Jumestus ja assistent: Ilona Tint
    Fotograaf: Kristina Masen
    Suur aitäh Mariale ja Robertile!


    Agnes ja Kristo

    21 juuni, 2017

    Agnese ja Kristo kaunis pulmapäev
    Jumestus: Ilona Tint
    Fotod: Kristina Masen