Jõulusessioon KROHV stuudios 2019

18 november, 2019

Meie postkastid on täitunud küsimustega selle kohta, et kas me jõulupildistamisi teeme. Jah, teeme küll ja alles on jäänud viimased üksikud vabad ajad! Aga nagu meile kombeks, on jõulusessioon KROHVis natuke teistmoodi. Kuidas ja miks ja millal?

 

Jõulusessioon stuudios

KROHVi püsikliendid juba teavad, et meie jõulukujundused on alati pisut teistmoodi kui ehk klassikaliselt tavaks ning me ei ole kunagi ka päris traditsioonilise jõulunurga loomise poolt olnud. Põhjuseid selleks on mitmeid. Esiteks, Eesti erinevates stuudiotes on palju rikkalikke ja klassikalisemate lähenemistega jõulunurki. Üks veel lisaks vist enam ei rikastaks, vaid hoopiski koormaks fotograafiamaastikku. Seega, me oleme igal aastal otsinud minimalistlikumaid, kuid siiski äratuntavate jõuluviidetega lahendusi. Ja me oleme proovinud erinevate klientide jaoks lahendusi ka pisut ümber seada, sest meie meelest on äge kui kõikidel klientidel on pisut omamoodi jõulusessioon! See ei tähenda, et meil oleks midagi selle vastu, et inimesed klassikalistes jõulunurkades pildistamas käivad, sugugi mitte, aga me ise tahame teha pisut teisiti!

Meie teema sel aastal on minimalistlik-romantiline. Domineerivateks toonideks on roheline, must ja hall ning aktsenti ja pidulikkust lisavad vanaroosad ja kuldsed detailid. Nagu ikka, proovime me oma sessioonidel pigem luua võttekujundusi, mis meenutavad päris funktsionaalseid, aga stiilseid, eluruume, et vastanduda stuudio kliinilisusele. Vajadusel mööbeldame ja sätime asju ümber, et saada konkreetse sessiooni jaoks parem tulemus.

Jõulusessioon sinu kodus

Väga tore ja järjest enam populaarsust koguv idee on fotograaf endale koju kutsuda. Nii ei saa jäädvustatud mitte ainult see, milline sina ja su pere välja näeb, vaid ka see, milline su kodu sellel ajahetkel välja näeb. Sellisel fotol on kunagi tulevikus ilmselt märksa suurem sentimentaalne väärtus, sest see on lihtsalt isiklikum.

Vabad ajad ja nende broneerimine

Kui sa soovid oma pilte kindlasti enne jõule kätte saada, tuleb aegadega kiirustada. Aegade broneerimisel tuleb enda jaoks kõigepealt läbi mõelda, milliseid teenuseid soovitakse (hinnakirja leiad SIIT). Fotojumestus võtab tavaliselt aega umbes tunni, soeng ja fotosessioon samuti umbes tunni. Seega, kui soovid kõiki neid, tuleb aja valimisel arvestada, et kõigiks aega jääks


18.11.2019 seisuga on vabad ajad jõulusessioonideks:

22.11 kell 14:00-16:00
27.11 kell 14:00-16:00
4.12 kell 15:00-18:00
9.12 kell 11:00-14:00

Võtame erinevaid töid vastu ka hiljem, kuid siis ei saa me garanteerida fotode valmis saamist enne jõulupühi.


 

Broneeri aeg sessiooniks ja tasuta konsultatsiooniks läbi kontaktivormi või meie Facebookis:


    Kristina hakkab juutuuberiks

    1 märts, 2019

    Elu on liiga lühike, et jääda ainult vanade liistude juurde! Kristina kraamib välja oma isikliku meigikoti, et Ilonale üks pidulik jumestus teha. Kuidas saab ta hakkama ühe huuletootega, milliseid üllatavaid esemeid on tema meigikotis, kas Ilonale jäävad silmad pähe ja kui pädev juutuuber Kristina siis tegelikult on? Vaata videost!

     


    Portreefoto kui personaalne bränding

    15 veebruar, 2019

    Väga sageli peavad inimesed personaalset pildistamist üksnes edevuse asjaks ning ei tule selle pealegi, et portreefoto võib hoopiski mängida väga suurt rolli selles, milline on sinu kuvand professionaalina. Ja seda mitte ainult firma või asutuse kodulehel, vaid sinu isiklikul sotsiaalmeediakontol.

    Lihtsamalt öeldes: kui sul on olemas sotsiaalmeediakonto, on see ja sinu portreefoto justkui sinu avalik reklaam, mille põhjal inimesed järeldusi teevad. Mõnikord otsivad inimesed sihilikult infot ja teevad sellest järeldusi, kuid enamasti toimub see alateadlikult, just nagu esmamulje tekkimine päriselus. Ja nii nagu esmamuljest, on ka neist järeldustest sageli väga raske lahti lasta. Nii on siin nüüd õige koht oma kontod lahti võtta ja endalt küsida:

    “Kas see mulje, mille ma jätan, on see, mida ma soovin jätta?”

    Ei, ma ei taha öelda, et kõigil inimestel peaksid Facebookis rippuma portreefotod, mis meenutavad oma ametlikkuses ja steriilsuses valimisreklaame, kindlasti mitte! Kuigi, on olukordi, kus see võib tõesti olla mõistlik.

    Mis rolle sa kannad? Mida sa näidata tahad?

    Ma ei taha uskuda, et on olemas inimesi, kellel ongi vaid üks tahk. Me kõik kanname läbi elu erinevaid rolle ning erinevates situatsioonides tulevad esile meie erinevad iseloomuomadused, mis esmapilgul võivad näida isegi vastandlikud. Nii võin mina olla ühes olukorras ilma igasuguse pingutuseta ülimalt tõsine ja ametlik, teises situatsioonis ei kuule aga minu suust mitte ühtki tõsiseltvõetavat sõna. Ja need mõlemad pooled on täiesti ehtsad osad minust.

    Täna, näiteks, on minu jaoks oluline see, et kuna ma olen fotograaf, võiksid ka minu profiilipildid olla hea kvaliteediga, sest raske on usaldada fotograafi, kelle enda profiilipilt on udune ja kehv selfie. Aga selle juures ei ole minu jaoks enam oluline ilmtingimata asjalik välja näha, sest see ei ole vajalik. Ma teen töid, mis eeldavad pigem minu loomingulisust ja mitmekülgsust, isegi huumorimeelt, ja väga ametlik foto seda mitte kuidagi ei peegelda. Aga, näiteks, mul on põhimõtteline vastumeelsus väga pehmete ja romantiliste ja õrnade ja tütarlapselike piltide osas, sest ma tunnen, et see ei ole üldse minu moodi.

    Mõned pildid on oma muljes üsna vastandlikud, kuid need kõik iseloomustavad kahtlemata mingit tahku minust.

    Tasub jääda endaks!

    Jah, hea promopilt on alati sätitud ja kureeritud, aga selle kõige juures ei tohi iseend täiesti ära kaotada. See on viga, mida sageli näiteks valimispiltide, aga ka üldiste ametlike pildistamiste, puhul tehakse. Ei ole mõtet teha inimest kellekski, kes ta ei ole, sest siis ei tunne ka inimesed teda ära. Ja, kui tegemist on ikka väga värvika ja ekstravagantse stiiliga inimesega, ei ole mõtet teda üliametlikuks ja tagasihoidlikuks stiliseerida.  Enamasti on selliste fotode eesmärk teha end äratuntavaks, teha inimestele lähenemine ja kontakti loomine mugavamaks, aga see eesmärk ei ole täidetud kui reaalses elus kohtudes sind ära pole võimalik tunda

    Loomulikult on neid erandeid, kus eesmärk ongi üllatada ja eristuda tavapärasest, kuid siis peab see olema tahtlik. See võib ollagi lihtsalt soov proovida midagi täiesti uut või ka näidata, et sinus on ka hoopis teistsuguseid külgi. Samuti on inimesi, kes loovad endale nn avalikud persoonad, mis aitavad neil tõmmata vahe oma avaliku ja privaatse isiksuse vahel. Näiteks teevad seda mitmed lauljad, kelle lavaimago on hoopis midagi muud sellest, millised nad tavaelus on.

    Seega, ehk on aeg pisut oma Facebooki kontot revideerida? Kas sinu avalik kuvand toetab sinu tänaseid eesmärke ja põhimõtteid?

    Kui avastasid, et asjad pole päris nii nagu tahaksid ja selle parandamises abi vajad, heida pilk privaatkliendile sobivale KROHVBOX paketile või ärikliendile mõeldud KONTSEPTSIOONIFOTO sessioonile

    Kristina

     

     

     


    Fotosessioonid on ainult fotogeenilistele? Vaevalt!

    6 detsember, 2018

    Hästi sageli vabandavad inimesed minu ees:

    • „Ega ma ei oska eriti poseerida!“

    • „Ma ei ole üldse fotogeeniline…“

    • „Ega ma ei teagi, kas siit midagi üldse välja tuleb, me ei ole kunagi fotosessioonidel käinud.“

    Ja igal korral teeb see mind natuke kurvaks.

    Kurvaks just eelkõige seepärast, et nii paljud inimesed usuvad, justkui oleks võimatu neist ilusat pilti saada. Et nad peavad olema mingit teatud oskuste või omadustega. Et nad ei ole piisavad.

    Kõigepealt, ma ei väsi kordamast: minu meelest ei ole fotogeenilisust olemas! Ei ole nii, et kellelegi on antud ja teisele pole üldse antud. Jah, on mingeid füüsilisi väliseid omadusi, mida on kergem pildistada väga paljude erinevate nurkade alt nii, et inimene näeb ikka atraktiivne välja. Aga, samas, on enamus „fotogeenilisusest“ peidus väikeste nippide teadmises, kuidas enda keha juhtida. Ilmselt on mõned meist kasvades lihtsalt teadlikumad sellest, kuidas end „hoida“ selliselt, et see jätaks atraktiivsema mulje. Võimalik, et see on tulnud lapsepõlvest, kus keegi on koguaeg andnud juhiseid, kuidas istuma või astuma peaks, mis külg on ilus ja mis mitte. Või, lihtsalt, omaenda tähelepanekutest. Ja mõni teine ei ole sellele lihtsalt eriti mõelnud. Ja mõlemad variandid on okeid.

    Kui sa oled modell, on sinu töö kõiki neid nippe ja külgi teada, et lihtsustada fotograafi ja kogu suure meeskonna tööd. Kui modell vajab pidevat detailset juhendamist, muudab see protsessi pikaks, ja, seeläbi, kalliks.

    Aga „tavainimesena“ fotograafi juurde tulles ei eelda keegi, et sa oled modell. Sellisel juhul ongi fotograafi jaoks osa tööst ka see, kuidas sind juhendada, et tulemus fotol parem tuleks. Loomulikult eeldab see, et te mõlemad koos fotograafiga omate ühist nägemust sellest, millises stiili ja tundega need pildid olema peaksid. See tähendab, kõik oma ootused, lootused ja hirmud tuleks julgelt üle rääkida, kuitahes totrad need ka ei tundu.

    Või, et sa oledki valmis end täielikult fotograafi kätte usaldama.

    Keegi kunagi ütles, et kui oled fotograaf, jääd vähemalt ise piltidele normaalselt. Ei, mitte ilmtingimata!  Ma oskan juhendada teisi inimesi.  Aga ma ise olen kaamera ees üsna kohmetu ja unustan kõik need põhitõed, mida ma fotosessioonidel koguaeg inimeste juhendamisel kasutan. (Sellest sai kunagi isegi üks blogipostitus tehtud, mine vaata SIIT.) Seega, ma olen viimane inimene, kelle ees vabandada, et poseerimisoskusega kehvasti on.

    Kristina


    Kolm objektiivi, üks sessioon

    11 oktoober, 2018

    Väga paljudele tuleb üllatusena, et pilditöötluses päris kõike muuta ja parandada ei saagi.* Tegelikult määrab juba see, millise objektiivi ja kaameraseaded on fotograaf valinud, ära pildi tunde ja stilistilise suuna.

    Et seda illustreerida, korraldasime spetsiaalselt ühe minisessiooni Kristiga. Sessiooniks võtsin kaasa kolm objektiivi, mida ma isiklikult kõige rohkem kasutan: Nikkor 24-120mm 1:4G ED VR, Nikkor 50mm 1:1.8G ning Helios 44M 2/58 ning kasutasin neid täiskaaderkaameral Nikon D750.

    Katse 1: portree ja 3 objektiivi

    Esmapilgul võib kolme pilti vaadates tunduda, et fotograafi käsi lihtsalt värises mõnel pildil rohkem kui teisel. Aga kui pisut süveneda, hakkavad silma paistma ka põhimõttelised erinevused. (P.S. Kliki pildid lahti, et neid paremini näha!)

    Nikkor 24-120mm 1:4G ED VR (vasakul)

    Modell pildil on üleni võrdlemisi terav. Näha on modelli nahatekstuur ning tema kleidi tikandite detailid. Taust on udune, aga hoolega vaadates on võimalik eristada puulehtede ligikaudset suurust ja paiknemist.

    Nikkor 50mm 1:1.8G (keskel)

    Modell ise pole enam sugugi üleni terav. Teravad on nägu ja rinnal olevad tikandid, kuid modelli õlad on juba võrdlemisi udused. Modelli nahatekstuur on pehmem, kui eelmisel pildil. Taust on udune ja kõik on justkui omavahel kokku sulandunud. Puulehtede suurust ja paiknemist silmaga väga määrata ei saa.

    Helios 44M 2/58 (paremal)

    Teravat ala pildil on märksa vähem kui kõigil eelmistel. Teravus on rohkem näos ja valikuliselt ka mõningatel kleididetailidel, kuid üldiselt on kleididetailid vähem eristatavad kui eelmistel piltidel. Modelli nahatekstuur tundub pehmem ja siledam. Taust ei ole küll nii udune kui eelmisel fotol, kuid taust justkui keerleks või liiguks.

    Milline neist siis parim on? Vastus on subjektiivne. Mina isiklikult eelistaksin sellist klassikalisemat lihtsat portreed pildistada pigem keskmise objektiiviga (Nikkor 50mm 1:1.8G), sest esimenel pildil võtab minu arvates kleidimuster modelli näolt natuke liiga palju tähelepanu ja viimane pilt on kohati liialt “pehme”. Aga maitsed ja olukorrad on erinevad. Vahel ongi ehk vaja pilti, kus teravad on nii taust, modell kui tema riided. Ja vahel võibki sobida pilt, mis on pehmem ja teistsuguse tundega. Kõik oleneb.

     

    Katse 2: foto täispikkuses ja 3 objektiivi

    (P.S. Kliki pildid lahti, et neid paremini näha!)

    Nikkor 24-120mm 1:4G ED VR (vasakul)

    Pildi üldine efekt on üsna terav. Eristame nii modelli kui taustadetaile.

    Nikkor 50mm 1:1.8G (keskel)

    Modell ise on üldiselt üsna terav, samas, tema taust on udune. Teravamad on need oksad (ülemine vasak nurk), mis asuvad modelliga samal joonel.

    Helios 44M 2/58 (paremal)

    Ma kujutan ette, kuidas te kodus arvutite ees röögatate, et see pole täispikkuses pilt ja kas ma olen puhta pime, et midagi nii udust üles panin. Tegelikult on lugu selline, et selle objektiivi ja minu käsutuses oleva adapteri ning kaamera kombinatsioonis ei olegi võimalik rohkem modelli pildile saada nii, et ta ka terav oleks. Et nägu korralikult terav jäänud oleks, oleks ma pidanud liikuma veel lähemale ja nii oleks sellest pildist saanud pigem portree…

    Kokkuvõte

    Mis me siis nüüd järeldame… Mina valiks ka selleks puhuks pigem keskmise objektiivi (Nikkor 50mm 1:1.8G), sest esimese puhul on minu silma jaoks kõik liialt kirju, aga mõnel teisel juhul võiks see just töötada. Kolmanda objektiivivariandiga polegi võimalik soovitud tulemust saada, kui eesmärgiks pole hoopiski näiteks väga kunstipärane ja udune akt… aga seda eesmärki meil täna polnud.

    Igal fotograafil on oma eelistatud tehnilised võtted ja vahendid, mis mõjutavad ka stiili. Ja samas, ka vastupidi, teatavate stiilide pildistamiseks on vaja teatud tehnikat. Seega, alati on eelnevat tähtis fotograafi hoolega valida. Kuidas valida näiteks pulmafotograafi, saad lugeda SIIT.

    Kui palju ma neid pilte ise töötlesin? Et teie jaoks võimalikult ausaks jääda, lisasin ainult pisut valgust (exposure) ja muud ei teinudki.

    Kahtlemata on veel tehnilisi tegureid (nt fokaalkaugus, kaugus pildistatavast, pildistatava kaugus taustast, kaamera sensori suurus jne) ja antud juhul ei ole objektiivide maksimaalsed avad, mida mina kasutasin, omavahel võrreldavad. Aga loodetavasti aitavad need inimestele, kes ise pigem kliendi või tellija rolli jäävad, mõista, kui tähtis on tegelikult eelnevalt fotograafile oma eeldused selgelt välja sõnastada. 🙂

     

    Kristina

    *Jah, põhimõtteliselt on Photoshopiga võimalik pea kõike teha, aga sageli pole see enam lihtsalt fototöötlus, vaid antud näidete puhul hoopis näiteks detailide juurdejoonistamine. 


    Kuidas valida pulmafotograafi?

    13 september, 2018

    Kui sa oled oma pulmi juba pikemalt planeerinud, oled ilmselt lugenud kümneid blogipostitusi ja artikleid selle kohta, et, noh, valida tasub hea fotograaf, sest need fotod jäävad sulle terveks eluks. Hoopis vähem räägitakse sellest, kuidas otsustada, milline fotograaf sinu pulma tegelikult kõige paremini jäädvustama sobib.

    Millist stiili pulmafotosid ette kujutad?

    Sul on ilmselt olemas väga kindel ettekujutus sellest, millise fiilinguga su pulm olema peaks ja ideaalis võiksid ka su pulmapildid olema sellised, mis selle tunde vaatajale edasi annavad. On see õrn ja pehme, roosiline ja haldjalik? Või nõiduslik ja salapärane? Või…
    Kui sa oled oma pulma üldise stiili ja tunde välja mõelnud, vaata pulmafotograafi portfooliot just sellise pilguga, et kelle tööd sinus seda sama emotsiooni tekitada suudavad. Igal fotograafil on oma käekiri ja stiilid, mida ta tugevamalt valdab. Näiteks ei tasu minult oodata roosamannaromantiliselt helgeid pulmapilte, sest minu töödesse sigineb alati sisse natuke salapära ja sügavust. Ilmselt on samamoodi asjatu oodata, et keegi, kes just selles stiilis hea on, väga müstilisi ja salapäraseid fotosid teeks. Kaelkirjakut ei ole mõtet lendama panna.

    Teadvusta, et lisaks pulmafotograafi tehnilisele tugevusele ja professionaalsusele mängib suurt rolli ka see, kas teie stiilid ja maitsed sobivad!

     

    Mida sa oma pulmas täpselt jäädvustada soovid?

    Kas tahad ilupilte? Registreerimise jäädvustamist? Peopilte? Fotonurka? Kõiki neid?

    Ja, seejärel, mis nende asjade juures sulle kõige olulisem on? Inimestel on väga erinevad arusaamad sellest, milliseid pilte nad oma pulmapäeval tahavad. Mõne jaoks on tähtis, et oleks hästi palju pilte kaunistustest ja detailidest. Teine paneb rõhku eelkõige grupipiltidele. Kolmanda jaoks on tähtis peomelu jäädvustada. Neljanda jaoks hoopis miskit muud. Pane kõik sellised märksõnad enda jaoks kirja, et sa kindlasti ei unustaks neid fotograafile edasi anda. Kindlasti pane kirja ja rõhuta ka kõiki neid asju, mida sa EI SOOVI. Vahel aitab just välistamistehnika fotograafil kliendi soovidest kõige paremini aru saada.

    Ka see, kui sa ei oska kõike päris täpselt ette kujutada, on täiesti okei! Järelikult, lahendused tuleb leida koos fotograafiga. Aga kui sul on vähimaidki mõtteid, ütle välja kõik, mis pähe hüppab!

     

    Loo pulmafotograafiga kontakt!

    Sa oled leidnud pulmafotograafi, kelle tööd sulle meeldivad, kelle stiil sinu pulmapeoga sobib, oled saanud temalt sobiva hinnapakkumise ja sooviksid teda palgata. Väga tore! Aga nüüd tee kindlaks, et tegemist on inimesega, kellega sul on hea koostööd teha! Kui see on vähegi võimalik, saa fotograafiga silmast silma kokku, et kõik detailid läbi rääkida. Ühtpidi aitab see ennetada arusaamatusi, teisalt aitab see sul aru saada, kas sa üldse tahad seda inimest oma pulmapäevale. Pulm on niigi stressirohke ja fotograafiks võiks olla inimene, kes aitab sul mingites asjades stressi vähemaks võtta, mitte seda juurde tekitada.
    Kui silmast silma kohtumine pole tõesti võimalik, võtke ette paar pikemat telefoni- või videokõnet.

    Inimestevaheline klapp on oluline!

    Ehk, kõik need punktid kokku võttes: suhtlemine on oluline! Ära karda oma mõtetest rääkida, sest ka kõige tühisemana tunduvam detail võib aidata fotograafil õige suuna võtta! Ära ehmu kõikidest küsimustest ja ära tunne end halvasti kui sa kõigele vastata ei oska! Ja, ära karda viisakalt ära öelda või ära öeldud saada! Lõpuks on kõige tähtsam see, et kõik asjaosalised lõpptulemusega rahul on!

    Sattusid siia blogisse juhuslikult ja see tekitas suuremat huvi? Siis heida pilk peale meie pulmafotograafi hinnakirjale ja portfooliole ning vaata, mis asju me Facebookis ja Instagramis ajame!

    Kristina


    Fotograafiks olemise üllatavad küljed

    24 august, 2018

    Enne täiskohaga fotograafiks hakkamist olin ma pikalt pildistanud nii üritusi kui pisut privaatsessioone ja tundus, et ei ole paljut, millega fotograafiamet mind üllatada võiks. Kuigi laias laastus oli mul olemas arusaam asjadest, ei osanud ma päris kõike küll täielikult ette kujutada.


    Fotograafil tuleb suhelda vähemalt sama palju kui pildistada

    Võib-olla on asi lihtsalt selles, kuidas mina asju ajada armastan, aga üsna kiirelt sai selgeks, et kui ma tahan tulemust, millega on rahul nii klient kui mina, tuleb rohkem rõhku panna eeltööle ja suhtlusele, sest hiljem midagi muuta või päästa on tunduvalt keerulisem kui kohe alguses asjad õigesse kohta suunata. Nii kipuvadki esmakohtumised klientidega olema väiksemamõõdulised isikuintervjuud. Milline on stiil? Milline tahetakse piltidel näida? Mille tarbeks need pildid on? Mida peetakse koledaks? Mida tahetakse fotodel välja tuua ja mida peita? Nendele küsimustele vastuse leidmine aitab minul mõelda välja selle, kuidas teha tehnilised ja kunstilised lahendused, mis neid eesmärke täidaksid.


    Mu riidekapp pole endine

    Millega kõigega peab arvestama! Vaja on jalanõusid, mis ei klõbiseks ja millega jõuab pikalt seista. Vaja on riideid, milles saaks end vabalt liigutada ja milles poleks kahju kasvõi mudas aeleda. Arvestada tuleb ka üldise tehnoetiketiga, mis näeb ette, et sa oleksid üleni mustas, aga on juhuseid, kus ka  see ei passi, seega peab olema varuvariante. Ja siis on vaja pidulikke riideid üritusteks ja pulmadeks, millega sa oleksid piisavalt pidulik, aga mitte liialt silmatorkav ja, et sa tunneksid end mugavalt ja…. Ja nii igaks ilmaks ja hooajaks.
    Kaks aastat hiljem on mu garderoobi sisu pea täielikult muutunud ning funktsioon on saanud ilust tähtsamaks. Näiteks, viis aastat tagasi poleks ma kindlasti ketse jalgagi pannud, aga nüüd kannan ma neid põhimõtteliselt kõikjal, sest need on vaiksed ja mugavad. Ning ideaalseid pidulikel puhkudel pildistamise jalanõusid pole ma ikka veel leidnud.

    Pildistamine on jäämäe tipp

    Iga pildistamistunni kohta tuleb keskmiselt 2 tundi arvuti taga, olenevalt tööst ka rohkem. Tuleb sorteerida ja töödelda ja üle vaadata ja parandada ja uuesti üle vaadata ja eksportida ja üle vaadata ja üles laadida ja… Lisaks veel pidev turundustöö, klientidele vastamine, kodulehe korrastamine, eeltöö tegemine, tehnika hooldamine, enesetäiendamine jne jne jne…. Loomulikult ma teadsin, et seda kõike peab tegema, aga reaalselt ma ei kujutanud ikkagi ette, kui palju aega kulub kõigele muule.

    Eraelus pildistan vähe ja, kui üldse, siis telefoniga


    Ilona naerab, et ma teen ilusaid pilte ainult siis kui mulle maksta. Et muu ei kannata kriitikat. Tema naljas on tõetera sees, aga asi pole rahas, vaid selles, et ma tunnen, et oma elus tahan ma olla rohkem päriselt kohal. Kaameraga pidevalt pildistades tekib justkui mingi filter minu ja ümbritseva maailma vahele ning ma ei ole justkui päriselt kohal. Ma vaatan kõrvalt ja ma keskendun sellele, kuidas seda toimuvat hiljem teistele näidata, kuidas neis seda kohaolu tunnet tekitada.  Aga isiklikel hetkedel ja sündmustel tahan ma päriselt kohal olla. Ma tahan näha ja suhelda ja tunnetada. Ja kui pildistan telefoniga, pildistan peamiselt endale, emotsioonis, kiirelt ja hooletult. Mis ma nende piltidega teen? Vaatan, et meenutada mingit konkreetset emotsiooni ja tunnet, mis on kureerimata ja plaanimata. Ja vahelduseks ei pea see olema ilus. 

    Millised asjad sulle sinu ameti või valdkonna juures üllatusena tulid?

    Kristina


    Ründa aju kuubiga!

    1 november, 2017

    Meie usume, et tööd on mõnus teha eelkõige siis, kui sinu ümber on mõnus keskkond ja mõnusad inimesed. Ja, et ümbritsevat peaks olema võimalik ümber tõsta vastavalt ideedele ja olukordadele. SOFAble usub ka! Ja teab sellest isegi rohkem kui meie!

    SOFAble loojad Indrek ja Ivar Maripuu mõtlesid välja ühed nutikad kuubikud nutikasse kontorisse. Kuubikut saab kasutada nii tooli kui lauana ja, nagu selgus fotosessiooni käigus, isegi riiulina! Ja seegi pole veel kõik! (Teleturg, teleturg!)

    Kuubikud küsivad sinu käest küsimusi, et oma ideid paremini välja arendada! Kuidas täpselt? Vaata SIIT!

    Fotod: Kristina Masen
    Rohkem infot: www.crtvtybarn.eu ja www.sofable.eu
    Kõik fotod on pildistatud KROHV stuudios, stilistika valmis KROHVi ja SOFAble loovas koostöös.
    Täname abi eest ka Hanna-Grete Rüütlit!

     

     

     


    Seo oma pere punti ja vii nad vanaemale ehk KROHVi jõulusürpriis

    26 oktoober, 2017

     

    Parim kink jõuludeks on kinkida iseennast! KROHVi jõulusürpriis™ teeb selle sulle eriti lihtsaks! Pead järgima vaid neid nelja sammu:

    1. KIRJUTA KROHVi, lepi kokku konsultatsiooni ja sessiooni ajad.
    2. TULE KOHALE, teeme meigi ja pildid!
    3. VALI LEMMIKPILT. Kui pildid on valminud, saad endale valida ühe lemmikpildi mille KROHV trükki saadab ning hiljem sinuni toimetab.
    4. NAUDI KUNSTITEOST või kingi see kellelegi, keda armastad!

    Ehk ametlikult öeldes: 100€ jõulusürpriisi sisse mahub fotojumestus ühele, 1h fotosessioon (millest valmib umbes 25-30 täismahus digifaili) ning ühe valitud foto väljatrükk 45x30cm suurusele kapale.
    Kui soovid, võime loomulikult lisatasu eest välja printida lasta ka kasvõi kõik sessiooni pildid!

    Võta meiega ühendust:


      Kadri ja Olari armastuse aed

      21 oktoober, 2017

      “Aga komme on selline!” Komme on ka selline, et ilmselt kuuleb iga pruutpaar pulma korraldades oma lugematutelt sõpradelt ja tuttavatelt, kuidas see AINUÕIGE viis pulmi pidada. Ja nii võib vahel ka juhtuda, et pruutpaar annab järgi asjadele, mis tegelikult päris nende eelistus polegi…

      Kadri ja Olari oskasid ning tahtsid teha teisiti. Nende pulmapäeva mahtus nii modernset kui ajaloolist, nii traditsioonilist, kui ebatraditsioonilist.

      Fotod: Kristina Masen
      Pruudi jumestus: Merili Reinlo
      Peiu jumestus, sessioonide assisteerimine: Ilona Tint
      Aia perenaine: Eve Kinnunen


      Paaripanija: Maiken Jüriöö (Põlva)

      Pulmaisa: Marko Pille

      Pulmaauto: Stiilsed pulmaautod – Tšaika ja Volga (Sven Kuklane)
      Peokoht: Kunstimäe puhkemaja (Valgamaa)