Jõulusessioon KROHV stuudios 2019

18 november, 2019

Meie postkastid on täitunud küsimustega selle kohta, et kas me jõulupildistamisi teeme. Jah, teeme küll ja alles on jäänud viimased üksikud vabad ajad! Aga nagu meile kombeks, on jõulusessioon KROHVis natuke teistmoodi. Kuidas ja miks ja millal?

 

Jõulusessioon stuudios

KROHVi püsikliendid juba teavad, et meie jõulukujundused on alati pisut teistmoodi kui ehk klassikaliselt tavaks ning me ei ole kunagi ka päris traditsioonilise jõulunurga loomise poolt olnud. Põhjuseid selleks on mitmeid. Esiteks, Eesti erinevates stuudiotes on palju rikkalikke ja klassikalisemate lähenemistega jõulunurki. Üks veel lisaks vist enam ei rikastaks, vaid hoopiski koormaks fotograafiamaastikku. Seega, me oleme igal aastal otsinud minimalistlikumaid, kuid siiski äratuntavate jõuluviidetega lahendusi. Ja me oleme proovinud erinevate klientide jaoks lahendusi ka pisut ümber seada, sest meie meelest on äge kui kõikidel klientidel on pisut omamoodi jõulusessioon! See ei tähenda, et meil oleks midagi selle vastu, et inimesed klassikalistes jõulunurkades pildistamas käivad, sugugi mitte, aga me ise tahame teha pisut teisiti!

Meie teema sel aastal on minimalistlik-romantiline. Domineerivateks toonideks on roheline, must ja hall ning aktsenti ja pidulikkust lisavad vanaroosad ja kuldsed detailid. Nagu ikka, proovime me oma sessioonidel pigem luua võttekujundusi, mis meenutavad päris funktsionaalseid, aga stiilseid, eluruume, et vastanduda stuudio kliinilisusele. Vajadusel mööbeldame ja sätime asju ümber, et saada konkreetse sessiooni jaoks parem tulemus.

Jõulusessioon sinu kodus

Väga tore ja järjest enam populaarsust koguv idee on fotograaf endale koju kutsuda. Nii ei saa jäädvustatud mitte ainult see, milline sina ja su pere välja näeb, vaid ka see, milline su kodu sellel ajahetkel välja näeb. Sellisel fotol on kunagi tulevikus ilmselt märksa suurem sentimentaalne väärtus, sest see on lihtsalt isiklikum.

Vabad ajad ja nende broneerimine

Kui sa soovid oma pilte kindlasti enne jõule kätte saada, tuleb aegadega kiirustada. Aegade broneerimisel tuleb enda jaoks kõigepealt läbi mõelda, milliseid teenuseid soovitakse (hinnakirja leiad SIIT). Fotojumestus võtab tavaliselt aega umbes tunni, soeng ja fotosessioon samuti umbes tunni. Seega, kui soovid kõiki neid, tuleb aja valimisel arvestada, et kõigiks aega jääks


18.11.2019 seisuga on vabad ajad jõulusessioonideks:

22.11 kell 14:00-16:00
27.11 kell 14:00-16:00
4.12 kell 15:00-18:00
9.12 kell 11:00-14:00

Võtame erinevaid töid vastu ka hiljem, kuid siis ei saa me garanteerida fotode valmis saamist enne jõulupühi.


 

Broneeri aeg sessiooniks ja tasuta konsultatsiooniks läbi kontaktivormi või meie Facebookis:


    Portreefoto kui personaalne bränding

    15 veebruar, 2019

    Väga sageli peavad inimesed personaalset pildistamist üksnes edevuse asjaks ning ei tule selle pealegi, et portreefoto võib hoopiski mängida väga suurt rolli selles, milline on sinu kuvand professionaalina. Ja seda mitte ainult firma või asutuse kodulehel, vaid sinu isiklikul sotsiaalmeediakontol.

    Lihtsamalt öeldes: kui sul on olemas sotsiaalmeediakonto, on see ja sinu portreefoto justkui sinu avalik reklaam, mille põhjal inimesed järeldusi teevad. Mõnikord otsivad inimesed sihilikult infot ja teevad sellest järeldusi, kuid enamasti toimub see alateadlikult, just nagu esmamulje tekkimine päriselus. Ja nii nagu esmamuljest, on ka neist järeldustest sageli väga raske lahti lasta. Nii on siin nüüd õige koht oma kontod lahti võtta ja endalt küsida:

    “Kas see mulje, mille ma jätan, on see, mida ma soovin jätta?”

    Ei, ma ei taha öelda, et kõigil inimestel peaksid Facebookis rippuma portreefotod, mis meenutavad oma ametlikkuses ja steriilsuses valimisreklaame, kindlasti mitte! Kuigi, on olukordi, kus see võib tõesti olla mõistlik.

    Mis rolle sa kannad? Mida sa näidata tahad?

    Ma ei taha uskuda, et on olemas inimesi, kellel ongi vaid üks tahk. Me kõik kanname läbi elu erinevaid rolle ning erinevates situatsioonides tulevad esile meie erinevad iseloomuomadused, mis esmapilgul võivad näida isegi vastandlikud. Nii võin mina olla ühes olukorras ilma igasuguse pingutuseta ülimalt tõsine ja ametlik, teises situatsioonis ei kuule aga minu suust mitte ühtki tõsiseltvõetavat sõna. Ja need mõlemad pooled on täiesti ehtsad osad minust.

    Täna, näiteks, on minu jaoks oluline see, et kuna ma olen fotograaf, võiksid ka minu profiilipildid olla hea kvaliteediga, sest raske on usaldada fotograafi, kelle enda profiilipilt on udune ja kehv selfie. Aga selle juures ei ole minu jaoks enam oluline ilmtingimata asjalik välja näha, sest see ei ole vajalik. Ma teen töid, mis eeldavad pigem minu loomingulisust ja mitmekülgsust, isegi huumorimeelt, ja väga ametlik foto seda mitte kuidagi ei peegelda. Aga, näiteks, mul on põhimõtteline vastumeelsus väga pehmete ja romantiliste ja õrnade ja tütarlapselike piltide osas, sest ma tunnen, et see ei ole üldse minu moodi.

    Mõned pildid on oma muljes üsna vastandlikud, kuid need kõik iseloomustavad kahtlemata mingit tahku minust.

    Tasub jääda endaks!

    Jah, hea promopilt on alati sätitud ja kureeritud, aga selle kõige juures ei tohi iseend täiesti ära kaotada. See on viga, mida sageli näiteks valimispiltide, aga ka üldiste ametlike pildistamiste, puhul tehakse. Ei ole mõtet teha inimest kellekski, kes ta ei ole, sest siis ei tunne ka inimesed teda ära. Ja, kui tegemist on ikka väga värvika ja ekstravagantse stiiliga inimesega, ei ole mõtet teda üliametlikuks ja tagasihoidlikuks stiliseerida.  Enamasti on selliste fotode eesmärk teha end äratuntavaks, teha inimestele lähenemine ja kontakti loomine mugavamaks, aga see eesmärk ei ole täidetud kui reaalses elus kohtudes sind ära pole võimalik tunda

    Loomulikult on neid erandeid, kus eesmärk ongi üllatada ja eristuda tavapärasest, kuid siis peab see olema tahtlik. See võib ollagi lihtsalt soov proovida midagi täiesti uut või ka näidata, et sinus on ka hoopis teistsuguseid külgi. Samuti on inimesi, kes loovad endale nn avalikud persoonad, mis aitavad neil tõmmata vahe oma avaliku ja privaatse isiksuse vahel. Näiteks teevad seda mitmed lauljad, kelle lavaimago on hoopis midagi muud sellest, millised nad tavaelus on.

    Seega, ehk on aeg pisut oma Facebooki kontot revideerida? Kas sinu avalik kuvand toetab sinu tänaseid eesmärke ja põhimõtteid?

    Kui avastasid, et asjad pole päris nii nagu tahaksid ja selle parandamises abi vajad, heida pilk privaatkliendile sobivale KROHVBOX paketile või ärikliendile mõeldud KONTSEPTSIOONIFOTO sessioonile

    Kristina

     

     

     


    Fotosessioonid on ainult fotogeenilistele? Vaevalt!

    6 detsember, 2018

    Hästi sageli vabandavad inimesed minu ees:

    • „Ega ma ei oska eriti poseerida!“

    • „Ma ei ole üldse fotogeeniline…“

    • „Ega ma ei teagi, kas siit midagi üldse välja tuleb, me ei ole kunagi fotosessioonidel käinud.“

    Ja igal korral teeb see mind natuke kurvaks.

    Kurvaks just eelkõige seepärast, et nii paljud inimesed usuvad, justkui oleks võimatu neist ilusat pilti saada. Et nad peavad olema mingit teatud oskuste või omadustega. Et nad ei ole piisavad.

    Kõigepealt, ma ei väsi kordamast: minu meelest ei ole fotogeenilisust olemas! Ei ole nii, et kellelegi on antud ja teisele pole üldse antud. Jah, on mingeid füüsilisi väliseid omadusi, mida on kergem pildistada väga paljude erinevate nurkade alt nii, et inimene näeb ikka atraktiivne välja. Aga, samas, on enamus „fotogeenilisusest“ peidus väikeste nippide teadmises, kuidas enda keha juhtida. Ilmselt on mõned meist kasvades lihtsalt teadlikumad sellest, kuidas end „hoida“ selliselt, et see jätaks atraktiivsema mulje. Võimalik, et see on tulnud lapsepõlvest, kus keegi on koguaeg andnud juhiseid, kuidas istuma või astuma peaks, mis külg on ilus ja mis mitte. Või, lihtsalt, omaenda tähelepanekutest. Ja mõni teine ei ole sellele lihtsalt eriti mõelnud. Ja mõlemad variandid on okeid.

    Kui sa oled modell, on sinu töö kõiki neid nippe ja külgi teada, et lihtsustada fotograafi ja kogu suure meeskonna tööd. Kui modell vajab pidevat detailset juhendamist, muudab see protsessi pikaks, ja, seeläbi, kalliks.

    Aga „tavainimesena“ fotograafi juurde tulles ei eelda keegi, et sa oled modell. Sellisel juhul ongi fotograafi jaoks osa tööst ka see, kuidas sind juhendada, et tulemus fotol parem tuleks. Loomulikult eeldab see, et te mõlemad koos fotograafiga omate ühist nägemust sellest, millises stiili ja tundega need pildid olema peaksid. See tähendab, kõik oma ootused, lootused ja hirmud tuleks julgelt üle rääkida, kuitahes totrad need ka ei tundu.

    Või, et sa oledki valmis end täielikult fotograafi kätte usaldama.

    Keegi kunagi ütles, et kui oled fotograaf, jääd vähemalt ise piltidele normaalselt. Ei, mitte ilmtingimata!  Ma oskan juhendada teisi inimesi.  Aga ma ise olen kaamera ees üsna kohmetu ja unustan kõik need põhitõed, mida ma fotosessioonidel koguaeg inimeste juhendamisel kasutan. (Sellest sai kunagi isegi üks blogipostitus tehtud, mine vaata SIIT.) Seega, ma olen viimane inimene, kelle ees vabandada, et poseerimisoskusega kehvasti on.

    Kristina


    Ründa aju kuubiga!

    1 november, 2017

    Meie usume, et tööd on mõnus teha eelkõige siis, kui sinu ümber on mõnus keskkond ja mõnusad inimesed. Ja, et ümbritsevat peaks olema võimalik ümber tõsta vastavalt ideedele ja olukordadele. SOFAble usub ka! Ja teab sellest isegi rohkem kui meie!

    SOFAble loojad Indrek ja Ivar Maripuu mõtlesid välja ühed nutikad kuubikud nutikasse kontorisse. Kuubikut saab kasutada nii tooli kui lauana ja, nagu selgus fotosessiooni käigus, isegi riiulina! Ja seegi pole veel kõik! (Teleturg, teleturg!)

    Kuubikud küsivad sinu käest küsimusi, et oma ideid paremini välja arendada! Kuidas täpselt? Vaata SIIT!

    Fotod: Kristina Masen
    Rohkem infot: www.crtvtybarn.eu ja www.sofable.eu
    Kõik fotod on pildistatud KROHV stuudios, stilistika valmis KROHVi ja SOFAble loovas koostöös.
    Täname abi eest ka Hanna-Grete Rüütlit!

     

     

     


    Seo oma pere punti ja vii nad vanaemale ehk KROHVi jõulusürpriis

    26 oktoober, 2017

     

    Parim kink jõuludeks on kinkida iseennast! KROHVi jõulusürpriis™ teeb selle sulle eriti lihtsaks! Pead järgima vaid neid nelja sammu:

    1. KIRJUTA KROHVi, lepi kokku konsultatsiooni ja sessiooni ajad.
    2. TULE KOHALE, teeme meigi ja pildid!
    3. VALI LEMMIKPILT. Kui pildid on valminud, saad endale valida ühe lemmikpildi mille KROHV trükki saadab ning hiljem sinuni toimetab.
    4. NAUDI KUNSTITEOST või kingi see kellelegi, keda armastad!

    Ehk ametlikult öeldes: 100€ jõulusürpriisi sisse mahub fotojumestus ühele, 1h fotosessioon (millest valmib umbes 25-30 täismahus digifaili) ning ühe valitud foto väljatrükk 45x30cm suurusele kapale.
    Kui soovid, võime loomulikult lisatasu eest välja printida lasta ka kasvõi kõik sessiooni pildid!

    Võta meiega ühendust:


      Kadri ja Olari armastuse aed

      21 oktoober, 2017

      “Aga komme on selline!” Komme on ka selline, et ilmselt kuuleb iga pruutpaar pulma korraldades oma lugematutelt sõpradelt ja tuttavatelt, kuidas see AINUÕIGE viis pulmi pidada. Ja nii võib vahel ka juhtuda, et pruutpaar annab järgi asjadele, mis tegelikult päris nende eelistus polegi…

      Kadri ja Olari oskasid ning tahtsid teha teisiti. Nende pulmapäeva mahtus nii modernset kui ajaloolist, nii traditsioonilist, kui ebatraditsioonilist.

      Fotod: Kristina Masen
      Pruudi jumestus: Merili Reinlo
      Peiu jumestus, sessioonide assisteerimine: Ilona Tint
      Aia perenaine: Eve Kinnunen


      Paaripanija: Maiken Jüriöö (Põlva)

      Pulmaisa: Marko Pille

      Pulmaauto: Stiilsed pulmaautod – Tšaika ja Volga (Sven Kuklane)
      Peokoht: Kunstimäe puhkemaja (Valgamaa)


      Väljakutse tugevatele

      12 oktoober, 2017

      Hoiatus: Järgmine postitus võib teie isu äkiliselt suurendada! Olge pilte vaadates ettevaatlikud!
      Põlva linna servas asub üks tilluke kodukohvik Tillu, kus pakutakse maailma parimaid küpsetisi ja maiuseid! Mais (jah, me teame, et päris tükk aega tagasi) korraldas Tillu oma uhke Tordiralli, mida ka KROHV jäädvustamas käis.
      Modellid: imemaitsvad hõrgutised; Tillu sõbrad
      Fotod: Kristina Masen


      Neiu. Naine. Nõid.

      10 oktoober, 2017

      Modell ja tekst: Maria Johnson
      Jumestus: Ilona Tint
      Fotod: Kristina Masen

      Arvatavasti olen alati olnud otsija. Ema kunagi ütles, et juba väikesest peale “kosmose laps”, kellel juuksed alati turris ja midagi tähtsat käsil.

      Ka see siin on lugu otsingutest. Lugu rännakutest ja katsumustest- teekonnast iseendani.

      Seda lugu on raske jutustada, kuna sõnad ei ole piisavad ja tajud veel üdini küpsed. Ma püüan endast anda parima, kuid tea, et see siin on vaid sissejuhatus. Selleks, et iseendaga rahu teha, jõudsin pika psühholoogilise rännaku tulemusel kolme arhetüübini, mis moodustavad minu olemuse kolmainsuse. Nimetasime nad “Neiu”, “Naine” ja “Nõid”, kirjeldamaks duaalsusest sündivat sünergiat. Hele ja tume ning nende vahel kõikvõimas looja, kes maailmaga suhtleb. Selleks, et ka kehaliselt ja emotsionaalselt seda tõde vastu võtta, otsustasime Kristina ja Ilonaga need kolm karakterit manifesteerida ja jäädvustada.

      Olles viimased kümme aastat üha teadlikumalt iseendaga kontakti otsinud, on minu teele sattunud mitmeid võimalusi inimese olemust ja psüühikat süstemaatiliselt tundma õppida. Kõikide nende erinevate õpetajate ja filosoofiate keskne sõnum näib olevat üks: tervenemine saab alguse aktsepteerimisest. Kuid selle “aktsepteerimise” ust eneses leida ja avada on olnud arvatust keerulisem.

      Et selleni jõuda, olen pidanud „maha lammutama“ mitmeid tahke oma egost ehk sellest karakterist, kelleks ennast kuidagi pidanud olen. Üks olulisemaid sõnumeid, mida sel teekonnal endaga kandnud olen, tuleb Ghalil Gibrani sulest: “Valu on selle kooriku murdumine, mis ümbritseb sinu arusaamist.”

      Just oma valus kohal olemisest jutustabki nendest karakteritest esimene: Neiu, kes on oma valus nii sügaval sees olnud, et see on ta alistanud ja uputanud. Neiu, kes sellest valust pimestatuna reageeris maailmale viisidel, mis teda ennast üha enam kahjustasid. Selle arhetüübi omaksvõtmine tema häbis ja süütundes on olnud selle teekonna üks raskemaid proovikive. Samas on ta ka Neiu, kellega koos jälle mängima õppides olen leidnud enda südames jõu ja julguse sellele valule vastu astuda ja temast läbi minna. Tema uudishimu paneb mind maailma järele janunema.

      Selle janu leevendus tuli ühel imelisel päeval ootamatult kaevust, mille leidsin maailma teisest otsast. Minu ellu tuli Mees ja minust sai Naine. Kogesin ehk esimest korda oma elus, mida tähendab turvatunne ja hoitud olemine. Õppisin sügavuti ja päriselt usaldama. Teda, ennast ja universumit. Siin on veel palju, mida avastada ja luua. Olen alles alguses ja vaatan enda ümber ringi avali silmadega. Kõik, mida näen, ei ole kaunis, ja miski ei ole kole. Mõned asjad lihtsalt on.

      ***

      On vara veel võtta maha kette

      oma koormalt, et kergitada süüd

      või teda enda järel sikutada vette,

      et hiljem ette mängida etüüd

       

      ja on vara veel laotada letile valla,

      et olen Veenus võõrais rüüs

      kui su käsi minu karikasse kallab

      ja eksiilist saab elule asüül

      milles lavalaudade didaktika ja tõde

      sinu merekiviste silmade toon

      minu sõnad, minu keel, minu kõne

      ja tema lummalembeste laulude foon

       

      Nüüd näitleja nülib su ihutut liha

      ja naine enda kõrval märkab meest

      ilma, et keegi meist peaks vihkama iha,

      mis lahti meid kisub me eneste seest

       

      Mind tänini sa tõdema võid panna,

      et sündind olen suurmeeste soost.

      Et mu elu ei ole kogetud ulakuste summa

      ja vaid lambaid murran huntidega koos

      ***

      Nüüd astun esimest korda justkui teistmoodi, kuidagi “päriselt” maailma. Nüüd, mil tunnen tagalas kindlust ja südames vankumatut julgust, mõistan, et ainuke “vaenlane” on minu enda vari. Ainus avastamata ja asustamata ala on see, millele minu teadlikkus ei ole veel oma valgust heitnud.

      See tume ja tundmatu Nõid ei näita end ehk kunagi üdini, kuid tema kohalolu on alati tunnetatav. Temaks ei ole võimalik kuidagi “saada”, ta on nagu tulevik, kuhu me kunagi kohale ei jõua. Teda võib vaid usaldada. Minna vooluga kaasa, olgugi, et siht võibki jääda tundmatuks, kuni ise ei otsusta peatuda.

      Selline enese kogemine ja nägemine on olnud äärmiselt vabastav ja tervendav. On veel palju madalikke, tippe ja orgusid, mida vallutada. Tänu sellele avatud aktsepteerimise uksest sisse voolavale värskele hingusele leian ennast kogemas viisil, mida ma seni ei osanud ettegi kujutada. Tean, et pean igas hetkes tegema vaid järgmise sammu ja tee ise avab ennast minu ees. Üks samm korraga ja alati suurima sisemise vastupanu suunas.


      Hedi ja Arvo

      27 september, 2017

      Hedi ja Arvo on humoorikad ja värvikad inimesed. Ja seega polnud kahtlustki, et värvikaks peab saama ka nende pulmapäev. Naeru ja nalja. Õrnushetki ja õnnepisaraid.

      Modellid: Hedi ja Arvo
      Jumestaja: Ilona Tint
      Fotograaf: Kristina Masen


      Remmelgate varjus

      5 september, 2017

      Jumestus: Ilona Tint
      Fotod: Kristina Masen