Portreefoto kui personaalne bränding

15 veebruar, 2019

Väga sageli peavad inimesed personaalset pildistamist üksnes edevuse asjaks ning ei tule selle pealegi, et portreefoto võib hoopiski mängida väga suurt rolli selles, milline on sinu kuvand professionaalina. Ja seda mitte ainult firma või asutuse kodulehel, vaid sinu isiklikul sotsiaalmeediakontol.

Lihtsamalt öeldes: kui sul on olemas sotsiaalmeediakonto, on see ja sinu portreefoto justkui sinu avalik reklaam, mille põhjal inimesed järeldusi teevad. Mõnikord otsivad inimesed sihilikult infot ja teevad sellest järeldusi, kuid enamasti toimub see alateadlikult, just nagu esmamulje tekkimine päriselus. Ja nii nagu esmamuljest, on ka neist järeldustest sageli väga raske lahti lasta. Nii on siin nüüd õige koht oma kontod lahti võtta ja endalt küsida:

“Kas see mulje, mille ma jätan, on see, mida ma soovin jätta?”

Ei, ma ei taha öelda, et kõigil inimestel peaksid Facebookis rippuma portreefotod, mis meenutavad oma ametlikkuses ja steriilsuses valimisreklaame, kindlasti mitte! Kuigi, on olukordi, kus see võib tõesti olla mõistlik.

Mis rolle sa kannad? Mida sa näidata tahad?

Ma ei taha uskuda, et on olemas inimesi, kellel ongi vaid üks tahk. Me kõik kanname läbi elu erinevaid rolle ning erinevates situatsioonides tulevad esile meie erinevad iseloomuomadused, mis esmapilgul võivad näida isegi vastandlikud. Nii võin mina olla ühes olukorras ilma igasuguse pingutuseta ülimalt tõsine ja ametlik, teises situatsioonis ei kuule aga minu suust mitte ühtki tõsiseltvõetavat sõna. Ja need mõlemad pooled on täiesti ehtsad osad minust.

Täna, näiteks, on minu jaoks oluline see, et kuna ma olen fotograaf, võiksid ka minu profiilipildid olla hea kvaliteediga, sest raske on usaldada fotograafi, kelle enda profiilipilt on udune ja kehv selfie. Aga selle juures ei ole minu jaoks enam oluline ilmtingimata asjalik välja näha, sest see ei ole vajalik. Ma teen töid, mis eeldavad pigem minu loomingulisust ja mitmekülgsust, isegi huumorimeelt, ja väga ametlik foto seda mitte kuidagi ei peegelda. Aga, näiteks, mul on põhimõtteline vastumeelsus väga pehmete ja romantiliste ja õrnade ja tütarlapselike piltide osas, sest ma tunnen, et see ei ole üldse minu moodi.

Mõned pildid on oma muljes üsna vastandlikud, kuid need kõik iseloomustavad kahtlemata mingit tahku minust.

Tasub jääda endaks!

Jah, hea promopilt on alati sätitud ja kureeritud, aga selle kõige juures ei tohi iseend täiesti ära kaotada. See on viga, mida sageli näiteks valimispiltide, aga ka üldiste ametlike pildistamiste, puhul tehakse. Ei ole mõtet teha inimest kellekski, kes ta ei ole, sest siis ei tunne ka inimesed teda ära. Ja, kui tegemist on ikka väga värvika ja ekstravagantse stiiliga inimesega, ei ole mõtet teda üliametlikuks ja tagasihoidlikuks stiliseerida.  Enamasti on selliste fotode eesmärk teha end äratuntavaks, teha inimestele lähenemine ja kontakti loomine mugavamaks, aga see eesmärk ei ole täidetud kui reaalses elus kohtudes sind ära pole võimalik tunda

Loomulikult on neid erandeid, kus eesmärk ongi üllatada ja eristuda tavapärasest, kuid siis peab see olema tahtlik. See võib ollagi lihtsalt soov proovida midagi täiesti uut või ka näidata, et sinus on ka hoopis teistsuguseid külgi. Samuti on inimesi, kes loovad endale nn avalikud persoonad, mis aitavad neil tõmmata vahe oma avaliku ja privaatse isiksuse vahel. Näiteks teevad seda mitmed lauljad, kelle lavaimago on hoopis midagi muud sellest, millised nad tavaelus on.

Seega, ehk on aeg pisut oma Facebooki kontot revideerida? Kas sinu avalik kuvand toetab sinu tänaseid eesmärke ja põhimõtteid?

Kui avastasid, et asjad pole päris nii nagu tahaksid ja selle parandamises abi vajad, heida pilk privaatkliendile sobivale KROHVBOX paketile või ärikliendile mõeldud KONTSEPTSIOONIFOTO sessioonile

Kristina

 

 

 


Kuidas saada endast parimad buduaarifotod?

4 veebruar, 2019

Viimaste aastate jooksul on buduaarifotode tegemine läinud ülimalt populaarseks. Kui veel vaid mõni aeg tagasi nägi selliseid pilte kuulsustest ajakirjades, siis nüüd on järjest enam “tavalisi” naisi, kes vähemalt korra sellisel sessioonil käinud on. Aga kuidas toimub buduaaripildistamise protsess ja mida sellest teada võiks?

Sobib iga vanus ja kehatüüp

Ei ole olemas kindlat vanust või kaalu või mõnd teist parameetrit, millega määrata, kas sa sobid buduaaripildistamiseks või mitte. Ainus parameeter on see, kas sa ise tahad. Eesti fotograafide töödes näeb pigem tõesti vaid nooremaid ja pigem ideaalkaalus olevaid naisi, kuid mujal maailmas on see pilt ammu palju mitmekesisem.

Räägi fotograafile oma ebakindlustest

Üldiselt me ju ei taha võõrale oma nõrkusi paljastada ja ebakindlana näida, aga see on koht, kus ilma valehäbita selgitada, kui on midagi, mis sind häirib või mille pärast sa pisut pabistad. Me ise oleme enda suhtes palju kriitilisemad kui kõrvalseisjad ja asi mida sina enda juures kohutavalt silmariivavaks pead, ei pruugi teise jaoks seda üldse olla. Buduaaripildistamise, nagu tegelikult enamike privaatsessioonide puhul, on erakordselt tähtis see, kuidas sina end tunned. Hea fotograaf teab erinevaid võtteid probleemkohtadelt tähelepanu eemale juhtimiseks, alates poseerimise juhendamisest, kaamera nurga ja objektiivi valikuni välja.

Käi konsultatsioonis või vähemalt helista

Kui see on vähegi võimalik, saa oma fotograafiga juba enne sessiooni kokku. Esiteks, sa veendud, kas sul selle inimesega üldse mingit klappi on. Päris nõme on istuda poolpaljalt inimese ees, kes sinus oma isikuga ebamugavust tekitab. Teiseks, see aitab panna paika stiili ja ootused. On loendamatu hulk versioone, kuidas buduaaripildistamist teha ja ideaalis võiks sessiooni tulemuseks olla fotod, kus liituvad sinu ootused ja fotograafi kunstiline lahendus.

Detailid loovad terviku

Sessiooniks on mõistlik võtta kaasa pigem rohkem asju, kui liialt vähe. Mõned ehted, sukad… ehk mõni kampsun või hommikumantel? Ja jumestusel ning soengul on sellise sessiooni juures ülisuur roll! Kui sessiooni stiil on pigem laid back ja casual, tasuks vältida väga glamuurset meiki, sest tekitab visuaalse vastuolu. Samas on buduaarisessioone, kuhu stiililiselt glamuurne ja väljakutsuv meik vägagi sobib. Samad lood on soenguga. Räägi need asjad fotograafi ja jumestajaga läbi!

Kui võimalik, varu aega

Buduaaripildistamise kuldreegel kipub olema see, et parimad pildid saab sessiooni lõpupoole. Kindlasti on ka neid inimesi, kelle jaoks on lihtne kohe sellele lainele saada (paratamatult meenub stseen sarjast “Seks ja linn”, kus Samantha aktipilte tegemas käis) ja ebamugavustunne maha raputada, kuid 95% inimestest on alguses pisut närvis ja see paistab ka piltidel välja. Seega on buduaaripildistamise jaoks endale vaja pisut aega anda.

Võta kaasa oma lemmikmuusika

Pane Spotifys või Youtube`is kokku playlist muusikast, mis sinus alati tugevalt positiivseid emotsioone tekitab ning lase see fotograafil sessiooni ajaks mängima panna. See aitab sul end oluliselt mõnusamalt tunda!

Luba küsimata ei avaldata midagi

Oled näinud Instagramis või Facebookis pilte kellegi teise buduaarisessioonist ja mõtled nüüd, et äkki peab ka sinu oma üles minema, kuigi sa ei taha? Asjatu hirm! Loomulikult tuleb fotograafiga kõik igaks juhuks üle ja läbi rääkida, aga vähemalt meie KROHV stuudios paneme pilte üles vaid siis kui inimene sellega ise nõus on. Loomulikult me tahame suurima heameelega jagada töid, mille üle me ise uhked oleme, kuid meie edevus ei saa kunagi olla tähtsam kui kliendi privaatsus ja väärikus.

Kristina

 

NB! Tahad ka buduaarisessioonile tulla? Lisaks tavapärasele buduaaripaketile on meil kuni 14.02.2019 eripakkumine! Tunnine pildistamine, millest saab 20 pildifaili ning fotojumestus ja soeng maksavad kokku vaid 90 eurot! Võta meiega KIIRELT ühendust!

 

Postituses kasutatud fotod
modell: Greetel
fotod: Kristina Masen
jumestus ja soeng: Ilona Tint
stilistika: KROHV stuudio


Fotosessioonid on ainult fotogeenilistele? Vaevalt!

6 detsember, 2018

Hästi sageli vabandavad inimesed minu ees:

  • „Ega ma ei oska eriti poseerida!“

  • „Ma ei ole üldse fotogeeniline…“

  • „Ega ma ei teagi, kas siit midagi üldse välja tuleb, me ei ole kunagi fotosessioonidel käinud.“

Ja igal korral teeb see mind natuke kurvaks.

Kurvaks just eelkõige seepärast, et nii paljud inimesed usuvad, justkui oleks võimatu neist ilusat pilti saada. Et nad peavad olema mingit teatud oskuste või omadustega. Et nad ei ole piisavad.

Kõigepealt, ma ei väsi kordamast: minu meelest ei ole fotogeenilisust olemas! Ei ole nii, et kellelegi on antud ja teisele pole üldse antud. Jah, on mingeid füüsilisi väliseid omadusi, mida on kergem pildistada väga paljude erinevate nurkade alt nii, et inimene näeb ikka atraktiivne välja. Aga, samas, on enamus „fotogeenilisusest“ peidus väikeste nippide teadmises, kuidas enda keha juhtida. Ilmselt on mõned meist kasvades lihtsalt teadlikumad sellest, kuidas end „hoida“ selliselt, et see jätaks atraktiivsema mulje. Võimalik, et see on tulnud lapsepõlvest, kus keegi on koguaeg andnud juhiseid, kuidas istuma või astuma peaks, mis külg on ilus ja mis mitte. Või, lihtsalt, omaenda tähelepanekutest. Ja mõni teine ei ole sellele lihtsalt eriti mõelnud. Ja mõlemad variandid on okeid.

Kui sa oled modell, on sinu töö kõiki neid nippe ja külgi teada, et lihtsustada fotograafi ja kogu suure meeskonna tööd. Kui modell vajab pidevat detailset juhendamist, muudab see protsessi pikaks, ja, seeläbi, kalliks.

Aga „tavainimesena“ fotograafi juurde tulles ei eelda keegi, et sa oled modell. Sellisel juhul ongi fotograafi jaoks osa tööst ka see, kuidas sind juhendada, et tulemus fotol parem tuleks. Loomulikult eeldab see, et te mõlemad koos fotograafiga omate ühist nägemust sellest, millises stiili ja tundega need pildid olema peaksid. See tähendab, kõik oma ootused, lootused ja hirmud tuleks julgelt üle rääkida, kuitahes totrad need ka ei tundu.

Või, et sa oledki valmis end täielikult fotograafi kätte usaldama.

Keegi kunagi ütles, et kui oled fotograaf, jääd vähemalt ise piltidele normaalselt. Ei, mitte ilmtingimata!  Ma oskan juhendada teisi inimesi.  Aga ma ise olen kaamera ees üsna kohmetu ja unustan kõik need põhitõed, mida ma fotosessioonidel koguaeg inimeste juhendamisel kasutan. (Sellest sai kunagi isegi üks blogipostitus tehtud, mine vaata SIIT.) Seega, ma olen viimane inimene, kelle ees vabandada, et poseerimisoskusega kehvasti on.

Kristina


Fantaasiasessioon kui ajarännak

1 november, 2018

Mis oleks kui vaataks ajas tagasi ja tähistaks iseennast?
Just nii tegi oma sünnipäeva saabudes Tuuli, kes otsustas, et tahab fantaasiasessiooni kui tagasivaadet erinevatele eluetappidele. Ja see on vaieldamatult üks põnevamaid projekte, mida me ette võtnud oleme!

Tuulil oli olemas algidee ja nii hakkasime me seda edasi arendama, pidasime maha mitmeid kirjalikke vestlusi ja videokõnesid, et üldraamid paika panna. Nii leppisime kokku, et me ei ürita teha täielikult autentset ja ajastutruud sessiooni, vaid loome stseenid, mis neid aegu Tuuli enda jaoks sümboliseerivad. Siin ei olnud esmatähtis see, mida need pildid kellegi kolmanda jaoks tähendavad. Siin on tähtis vaid Tuuli.

Palusin tal leida iga kümnendi kohta märksõnad, millega neid aegu iseloomustada saaks ning siis hakkasime arutama võimalikke sümboleid, stseene ja paiku, millega neid väljendada. Kuigi me arutasime läbi väga paljud asjad, jättis Tuuli meile väga suure kunstilise vabaduse.

 

Fantaasiasessioon KROHV stuudio

 

Keegi ei saa olla õnnetu, kui tal on õhupall!

Meie esimese minisessiooni märksõnadeks olid mäng, loovus ja loodus. Lapselik muretus, rõõm lihtsatest asjadest. Usaldus ja rahulolu. Aeg, mil polnud vaja palju, et olla õnnelik. Sinisem taevas. Värskelt lõigatud vili. Ja suured ning lennukad unistused, kirkalt kõrgustes! Lihtne, armas ja ilus.

 

Fantaasiasessioon KROHV stuudio

Tantsides kaunimasse tulevikku!

Eesti õpilasmalev ja rahvatants olid neiks märksõnadeks, mida Tuuli oma teismeea kohta välja tõi. Kuigi siis oli sügav nõukaaeg, oli see, nagu noore inimese jaoks ikka, aeg, kus otsiti viise eneseteostuseks ja tunti sellest rõõmu. Nii valisimegi sümboliks pika nõukaaegse koridori, mis sümboliseerib ümbritsevat aeg. Ja selles koridoris tantsib end parema tuleviku poole energiline ja ennastnautiv Tuuli, täis sära ja ootusärevust tuleviku suhtes.

 

Fantaasiasessioon KROHV stuudio

Karm täiskasvanute maailm

Kuigi täiskasvanuks saamine ja pere loomine pakkus ohtralt rõõmsaid emotsioone, olid need ajad ka võrdlemisi keerulised. Majanduslikud olud olid rasked ja toime tulekuks pidi mõtlema välja erinevaid viise, tegelema käsitööga, olema kokkuhoidlik ja lisaks kõigele ka ettenägelik. Ning nii tuli ette ka neid momente, kus mõistus jooksis kokku ja väljavaated tundusid ahtad. Nii sümboliseerib ka Tuulit pildil ümbritsev seda, kuidas teda ümbritsevad olud teda toona mõjutasid.

 

Fantaasiasessioon KROHV stuudio

Kõige olulisem oled sa ise!

Aeg aitab end leida. Selle kümnendi märksõnadeks valis Tuuli omaenese naiselikkuse ja seksikuse avastamise. Kui eelmiste sessioonide puhul oli tähtsaks mõjutavaks teguriks ümbritsev, jätsime siin ümbruse minimalistlikuks, et sümboliseerida eneseleidmist ja enese tähtsustamist. Teised võivad olla tähtsad, aga ise pead olema kõige olulisem!

 

Fantaasiasessioon KROHV stuudio

Julgus vaadata ausalt silma endale ja kõigile teistele, ilma valehäbita!

Kui te veel ära ei arvanud, siis viimast stseeni inspireerivateks märksõnadeks olid enesekindlus ja rahulolu. Arusaam sellest, et ümber võib toimuda paljutki, aga endale peab jääma kindlaks, ennast tuleb usaldada ja armastada ning siis sujub ka kõik muu.

 

Kindlasti ei saa siin postituses anda edasi kõike seda mida tahaks, kirjeldada kõiki aspekte ja rääkida kõike seda lahti. Aga tegelikult pole seda vajagi. Tähtis on vaid see, mida selle kõige käigus koges Tuuli ja see, mida need pildid tema jaoks sümboliseerivad. Sellest hoolimata tahtsin ma siia blogisse sellest kogemusest ühe märgi maha jätta, sest see on minu enda jaoks kõige maagilisem ja võrratum asi! See, kui kõigest pealtnäha pinnapealsest, nagu jumestus, soeng ja riided ja stilistika ja töötlus ja kõik need muud asjad, saab mingis mõttes teraapia- ja kunstivorm. Viis, kuidas reflekteerida olnut, konstanteerida olevikku ja minna vastu tulevikule.

Ja ühte ma ütlen – Tuuli on üks võrratu ja väega naine! Tehke järele!

Kristina

 


Kolm objektiivi, üks sessioon

11 oktoober, 2018

Väga paljudele tuleb üllatusena, et pilditöötluses päris kõike muuta ja parandada ei saagi.* Tegelikult määrab juba see, millise objektiivi ja kaameraseaded on fotograaf valinud, ära pildi tunde ja stilistilise suuna.

Et seda illustreerida, korraldasime spetsiaalselt ühe minisessiooni Kristiga. Sessiooniks võtsin kaasa kolm objektiivi, mida ma isiklikult kõige rohkem kasutan: Nikkor 24-120mm 1:4G ED VR, Nikkor 50mm 1:1.8G ning Helios 44M 2/58 ning kasutasin neid täiskaaderkaameral Nikon D750.

Katse 1: portree ja 3 objektiivi

Esmapilgul võib kolme pilti vaadates tunduda, et fotograafi käsi lihtsalt värises mõnel pildil rohkem kui teisel. Aga kui pisut süveneda, hakkavad silma paistma ka põhimõttelised erinevused. (P.S. Kliki pildid lahti, et neid paremini näha!)

Nikkor 24-120mm 1:4G ED VR (vasakul)

Modell pildil on üleni võrdlemisi terav. Näha on modelli nahatekstuur ning tema kleidi tikandite detailid. Taust on udune, aga hoolega vaadates on võimalik eristada puulehtede ligikaudset suurust ja paiknemist.

Nikkor 50mm 1:1.8G (keskel)

Modell ise pole enam sugugi üleni terav. Teravad on nägu ja rinnal olevad tikandid, kuid modelli õlad on juba võrdlemisi udused. Modelli nahatekstuur on pehmem, kui eelmisel pildil. Taust on udune ja kõik on justkui omavahel kokku sulandunud. Puulehtede suurust ja paiknemist silmaga väga määrata ei saa.

Helios 44M 2/58 (paremal)

Teravat ala pildil on märksa vähem kui kõigil eelmistel. Teravus on rohkem näos ja valikuliselt ka mõningatel kleididetailidel, kuid üldiselt on kleididetailid vähem eristatavad kui eelmistel piltidel. Modelli nahatekstuur tundub pehmem ja siledam. Taust ei ole küll nii udune kui eelmisel fotol, kuid taust justkui keerleks või liiguks.

Milline neist siis parim on? Vastus on subjektiivne. Mina isiklikult eelistaksin sellist klassikalisemat lihtsat portreed pildistada pigem keskmise objektiiviga (Nikkor 50mm 1:1.8G), sest esimenel pildil võtab minu arvates kleidimuster modelli näolt natuke liiga palju tähelepanu ja viimane pilt on kohati liialt “pehme”. Aga maitsed ja olukorrad on erinevad. Vahel ongi ehk vaja pilti, kus teravad on nii taust, modell kui tema riided. Ja vahel võibki sobida pilt, mis on pehmem ja teistsuguse tundega. Kõik oleneb.

 

Katse 2: foto täispikkuses ja 3 objektiivi

(P.S. Kliki pildid lahti, et neid paremini näha!)

Nikkor 24-120mm 1:4G ED VR (vasakul)

Pildi üldine efekt on üsna terav. Eristame nii modelli kui taustadetaile.

Nikkor 50mm 1:1.8G (keskel)

Modell ise on üldiselt üsna terav, samas, tema taust on udune. Teravamad on need oksad (ülemine vasak nurk), mis asuvad modelliga samal joonel.

Helios 44M 2/58 (paremal)

Ma kujutan ette, kuidas te kodus arvutite ees röögatate, et see pole täispikkuses pilt ja kas ma olen puhta pime, et midagi nii udust üles panin. Tegelikult on lugu selline, et selle objektiivi ja minu käsutuses oleva adapteri ning kaamera kombinatsioonis ei olegi võimalik rohkem modelli pildile saada nii, et ta ka terav oleks. Et nägu korralikult terav jäänud oleks, oleks ma pidanud liikuma veel lähemale ja nii oleks sellest pildist saanud pigem portree…

Kokkuvõte

Mis me siis nüüd järeldame… Mina valiks ka selleks puhuks pigem keskmise objektiivi (Nikkor 50mm 1:1.8G), sest esimese puhul on minu silma jaoks kõik liialt kirju, aga mõnel teisel juhul võiks see just töötada. Kolmanda objektiivivariandiga polegi võimalik soovitud tulemust saada, kui eesmärgiks pole hoopiski näiteks väga kunstipärane ja udune akt… aga seda eesmärki meil täna polnud.

Igal fotograafil on oma eelistatud tehnilised võtted ja vahendid, mis mõjutavad ka stiili. Ja samas, ka vastupidi, teatavate stiilide pildistamiseks on vaja teatud tehnikat. Seega, alati on eelnevat tähtis fotograafi hoolega valida. Kuidas valida näiteks pulmafotograafi, saad lugeda SIIT.

Kui palju ma neid pilte ise töötlesin? Et teie jaoks võimalikult ausaks jääda, lisasin ainult pisut valgust (exposure) ja muud ei teinudki.

Kahtlemata on veel tehnilisi tegureid (nt fokaalkaugus, kaugus pildistatavast, pildistatava kaugus taustast, kaamera sensori suurus jne) ja antud juhul ei ole objektiivide maksimaalsed avad, mida mina kasutasin, omavahel võrreldavad. Aga loodetavasti aitavad need inimestele, kes ise pigem kliendi või tellija rolli jäävad, mõista, kui tähtis on tegelikult eelnevalt fotograafile oma eeldused selgelt välja sõnastada. 🙂

 

Kristina

*Jah, põhimõtteliselt on Photoshopiga võimalik pea kõike teha, aga sageli pole see enam lihtsalt fototöötlus, vaid antud näidete puhul hoopis näiteks detailide juurdejoonistamine. 


Kuidas valida pulmafotograafi?

13 september, 2018

Kui sa oled oma pulmi juba pikemalt planeerinud, oled ilmselt lugenud kümneid blogipostitusi ja artikleid selle kohta, et, noh, valida tasub hea fotograaf, sest need fotod jäävad sulle terveks eluks. Hoopis vähem räägitakse sellest, kuidas otsustada, milline fotograaf sinu pulma tegelikult kõige paremini jäädvustama sobib.

Millist stiili pulmafotosid ette kujutad?

Sul on ilmselt olemas väga kindel ettekujutus sellest, millise fiilinguga su pulm olema peaks ja ideaalis võiksid ka su pulmapildid olema sellised, mis selle tunde vaatajale edasi annavad. On see õrn ja pehme, roosiline ja haldjalik? Või nõiduslik ja salapärane? Või…
Kui sa oled oma pulma üldise stiili ja tunde välja mõelnud, vaata pulmafotograafide portfooliod just sellise pilguga, et kelle tööd sinus seda sama emotsiooni tekitada suudavad. Igal fotograafil on oma käekiri ja stiilid, mida ta tugevamalt valdab. Näiteks ei tasu minult oodata roosamannaromantiliselt helgeid pulmapilte, sest minu töödesse sigineb alati sisse natuke salapära ja sügavust. Ilmselt on samamoodi asjatu oodata, et keegi, kes just selles stiilis hea on, väga müstilisi ja salapäraseid fotosid teeks. Kaelkirjakut ei ole mõtet lendama panna.

Teadvusta, et lisaks fotograafi tehnilisele tugevusele ja professionaalsusele mängib suurt rolli ka see, kas teie stiilid ja maitsed sobivad!

 

Mida sa oma pulmas täpselt jäädvustada soovid?

Kas tahad ilupilte? Registreerimise jäädvustamist? Peopilte? Fotonurka? Kõiki neid?

Ja, seejärel, mis nende asjade juures sulle kõige olulisem on? Inimestel on väga erinevad arusaamad sellest, milliseid pilte nad oma pulmapäeval tahavad. Mõne jaoks on tähtis, et oleks hästi palju pilte kaunistustest ja detailidest. Teine paneb rõhku eelkõige grupipiltidele. Kolmanda jaoks on tähtis peomelu jäädvustada. Neljanda jaoks hoopis miskit muud. Pane kõik sellised märksõnad enda jaoks kirja, et sa kindlasti ei unustaks neid fotograafile edasi anda. Kindlasti pane kirja ja rõhuta ka kõiki neid asju, mida sa EI SOOVI. Vahel aitab just välistamistehnika fotograafil kliendi soovidest kõige paremini aru saada.

Ka see, kui sa ei oska kõike päris täpselt ette kujutada, on täiesti okei! Järelikult, lahendused tuleb leida koos fotograafiga. Aga kui sul on vähimaidki mõtteid, ütle välja kõik, mis pähe hüppab!

 

Loo pulmafotograafiga kontakt!

Sa oled leidnud fotograafi, kelle tööd sulle meeldivad, kelle stiil sinu pulmapeoga sobib, oled saanud temalt sobiva hinnapakkumise ja sooviksid teda palgata. Väga tore! Aga nüüd tee kindlaks, et tegemist on inimesega, kellega sul on hea koostööd teha! Kui see on vähegi võimalik, saa fotograafiga silmast silma kokku, et kõik detailid läbi rääkida. Ühtpidi aitab see ennetada arusaamatusi, teisalt aitab see sul aru saada, kas sa üldse tahad seda inimest oma pulmapäevale. Pulm on niigi stressirohke ja fotograafiks võiks olla inimene, kes aitab sul mingites asjades stressi vähemaks võtta, mitte seda juurde tekitada.
Kui silmast silma kohtumine pole tõesti võimalik, võtke ette paar pikemat telefoni- või videokõnet.

Inimestevaheline klapp on oluline!

Ehk, kõik need punktid kokku võttes: suhtlemine on oluline! Ära karda oma mõtetest rääkida, sest ka kõige tühisemana tunduvam detail võib aidata fotograafil õige suuna võtta! Ära ehmu kõikidest küsimustest ja ära tunne end halvasti kui sa kõigele vastata ei oska! Ja, ära karda viisakalt ära öelda või ära öeldud saada! Lõpuks on kõige tähtsam see, et kõik asjaosalised lõpptulemusega rahul on!

Kristina


Ühe pulmasessiooni lugu

29 juuni, 2018

Pulmasessioon, kus kohtuvad traditsioonid ja modernsus. Aegumatu klassika ja värsked trendid. Romantika ja müstika.

Me armastame oma kliente kuuni ja tagasi, aga vahel on tore teha mõnda asja nii, et ainult ise ütled, kuidas ja mis peab olema. Päris pulmad ei ole selleks sobiv aeg ja koht, sest me usume väga siiralt ja sügavalt, et pulmad peavad olema pruutpaari enda nägu. Jah, nõu tohib anda, aga lõplikud valikud peavad siiski paarile endale meeldima. Nii korraldasime me mängupulmad, et vahelduseks ise dikteerida.

Modellid: Angelica ja Raimond
Fotograaf: Kristina Masen
Jumestaja ja assistent: Ilona Tint
Juuksur: Rane Viks
Täname: Kairi Parson, Mooste Viinavabrik

#kollane

Väga sageli valivad pruutpaarid oma pulmale ühe aktsentvärvi, millega nii riietusele kui peokohale natuke isikupära lisada. Me tahtsime enda pulmasessiooni stiliseerimisest teha väljakutset ja seega valisime kollase, sest see tundub olevat värv, mida inimesed pisut pelgavad (vähemalt meie meelest). Sest, noh… lasteaiad on kollased. Ja selle tüütu vanatädi tapeet oli kollane. Ja kollane lumi on hirmus asi…

No, kokkuvõtvalt, kollast näib olevat raskem stiliseerida nii, et see ei oleks lapselik või vanamoodne (selle sõna halvimas, maitsetumas mõttes). Aga kollane võib olla ka hingematvalt ilus.

Paari stiliseerimisel jäime kollase doseerimisega tagasihoidlikuks, sest tahtsime tõesti, et see oleks aktsentvärv, mitte kõikemattev värviplahvatus. Kollased lilled juustes. Imeväikesed kollased kõrvarõngad. Kuldne ninarõngas. Kollaste südametega karikakrad. Kuldsetes toonides pruudimeik. Läbivalt mitmetes detailides, kuid samas nii pisut… nii natuke…

Kui vaadata pilte kõigist kolmest võttekohast (vaata allapoole), ongi näha, et kollase mõju piltidel on väga erinev ning oleneb ümbritsevast. Sinepikollase Põlgaste mõisa taustal tehtud fotod on küll erksavärvilised, kuid mitte lapselikud. Neis fotodes on korraga nii modernset kui vanamoodsat, romantilist ja jõulist.

sessiooni värvikaart

Ja tegelikult ongi need sõnad, mis minu jaoks mu stiili hästi kokku võtavad. Mulle meeldivad kontrastid, draama ja sügavus, mida aitab neil piltidel tekitada kollase, sinise ja rohelise kombinatsioon. Aga mulle meeldivad ka puhtad ja selged jooned, minimalism ja teatav abstraktsus. Mis viib meid järgmiseni…

#kased

Kui mõelda eesti pulmakommetele, tulevad mulle alati kõige esimesena meelde kased. Ma arvan, et mingi ajani polnud eestis ühtki suvist pulma, kus kaskesid tuppa ei veetud või neist vähemalt pulmaväravat ei meisterdatud. (Heitke pilk oma vanemate pulmaalbumisse ja teeme statistika, kas mu hüpotees pädeb või ei.) Nii tahtsime ka meie oma sessioonis kaskede elementi sisse tuua.

Metsa me langetama ei hakanud. Esiteks, polnud raieluba. Teiseks, me ei soovinud astuda diskussiooni pealkirjaga “Metsaraie poolt ja vastu”. Kolmandaks, me lihtsalt ei tahtnud. Me tahtsime leida ideaalset kaasikut, kus on noored ja ilusad (piisavalt suured, aga mitte liiga suured) kased, mis kasvavad ideaalsete vahedega ning kus ei oleks võsa. Ja nende pikkade, sihvakate, kaskede vahele tahtsime seisma panna noored ja ilusad inimesed (nagu kased, eh-eh-hee).

Olgu öeldud, et sobiva kaasiku leidmine oli raske ülesanne ja meil on sellest pisut vist ka trauma tekkinud. Sessioon on ammu läbi, aga iga kord kui me mõnest kasemetsast mööda sõidame, kiljatab kumbki meist ikka: “Kased!” Võimalik, et me vajame ravi. Eks aeg näitab.

#graafilisus

Kaskede sirgetest joontest lähtuvalt tahtsime sees pildistamiseks leida art deco või industriaalse stiiliga paiga. Tähtsaks lisatingimuseks oli, et see koht ei oleks pulmafotograafide poolt nii “ära pildistatud”, et see klišee või kopeerimisena tunduks. Sobiliku siseinterjööri leidmise nimel olime me äärepealt valmis oma sessiooni Lätti tegema minema, aga tõtt öelda ei leidnud me ka sealt midagi, mis meid inspireerinud oleks.

Kuigi Mooste Viinavabriku uhke aatrium meenus meile kohe, jätsime selle esialgu oma plaanidest välja, sest tegemist on niivõrd populaarse pulmakohaga, et tundus, et seal pole vist enam jäänud nurka, millest poleks igas stiilis ja versioonis pulmapilte. Aga kui internetiotsingu appi võtsin, ei leidnud ma ühtki sellist galeriid ega fotot, mis oleks pisutki sarnanenud sellele, mis minu mõttes mõlkus. (Tõsi, see ei tähenda, et selliseid pilte olemas poleks.) Järelikult, me olime leidnud oma ideaalse võttepaiga!

Kuigi mulle meeldivad väga ka detailsemad võtted, olen ma fotograafina väga inspireeritud arhitektuurist ja graafilisest disainist. Mulle meeldivad ülisuured plaanid, negatiivne ruum ja kompositsioonivõtted, mida sageli rohkem just disainis kasutatakse.

Siinkohal tuleb tänada Mooste Viinavabriku perenaist, kes meie ideega kohe kaasa tuli ja koheselt oma ajakavas ka pisut ümberkorraldusi tegi, et me oma sessiooni tehtud saaks! Suur-suur aitäh!


#tänusõnad

Nüüd olekski paras aeg mainida, et tegelikult on selliste sessioonide toimumise taga palju rohkem tööd ja inimesi, kui esmapilgul välja paistab. Mina siin targutan, aga tegelikult tegi ettevalmistuste osas suurima töö ära just Ilona, kes tundide kaupa internetis inspiratsiooni, viiteid ja detaile otsis, neid mulle näitas, salvestas ja üldse meelde tuletas, et me peame ette valmistama. Ta sõitis maha kümneid ja kümneid kilomeetreid, et enne sessiooni need õiged võttepaigad välja selgitada. Pani paika päevakava ja otsis kokku kõik, mis veel puudu oli. Kokku võttis selle sessiooni ettevalmistus aega umbes kaks kuud. Kui ma oleks seda üksi teinud, ootaks me seda ilmselt veel aastaid.

Siis peame tänama oma fantastilist juuksurit, Ranet, kes meiega aktiivselt kaasa mõtles, ideid pakkus ja oma vabal päeval kohale tuli, et meie fotosessioon kaunis ja terviklik välja näeks.

Ja seda sessiooni poleks ilma meie modellideta. Aitäh, Angelica ja Raimond, et te meie hullu ideega kaasa tulite!

Igaks juhuks, et juriidiliselt oleks kõik korrektne: Angelica ja Raimond tegelikult ei abiellunud. (Vähemalt, meie andmed on sellised.) Aga kui see päev peaks kunagi saabuma, on peaproov vähemalt tehtud. 😉

Üks fantastiline inimene jäi tänamata. Aga tema kord tuleb peagi. 😉 Stay tuned!

Kas sulle meeldis meie blogipostitus? Kui, jah, siis vaata meie teisi postitusi SIIT. Kui tahaksid meid tööle palgata või meiega koostööd teha, võta meiega ühendust SIIN

Kristina


Ründa aju kuubiga!

1 november, 2017

Meie usume, et tööd on mõnus teha eelkõige siis, kui sinu ümber on mõnus keskkond ja mõnusad inimesed. Ja, et ümbritsevat peaks olema võimalik ümber tõsta vastavalt ideedele ja olukordadele. SOFAble usub ka! Ja teab sellest isegi rohkem kui meie!

SOFAble loojad Indrek ja Ivar Maripuu mõtlesid välja ühed nutikad kuubikud nutikasse kontorisse. Kuubikut saab kasutada nii tooli kui lauana ja, nagu selgus fotosessiooni käigus, isegi riiulina! Ja seegi pole veel kõik! (Teleturg, teleturg!)

Kuubikud küsivad sinu käest küsimusi, et oma ideid paremini välja arendada! Kuidas täpselt? Vaata SIIT!

Fotod: Kristina Masen
Rohkem infot: www.crtvtybarn.eu ja www.sofable.eu
Kõik fotod on pildistatud KROHV stuudios, stilistika valmis KROHVi ja SOFAble loovas koostöös.
Täname abi eest ka Hanna-Grete Rüütlit!

 

 

 


Seo oma pere punti ja vii nad vanaemale ehk KROHVi jõulusürpriis

26 oktoober, 2017

 

Parim kink jõuludeks on kinkida iseennast! KROHVi jõulusürpriis™ teeb selle sulle eriti lihtsaks! Pead järgima vaid neid nelja sammu:

  1. KIRJUTA KROHVi, lepi kokku konsultatsiooni ja sessiooni ajad.
  2. TULE KOHALE, teeme meigi ja pildid!
  3. VALI LEMMIKPILT. Kui pildid on valminud, saad endale valida ühe lemmikpildi mille KROHV trükki saadab ning hiljem sinuni toimetab.
  4. NAUDI KUNSTITEOST või kingi see kellelegi, keda armastad!

Ehk ametlikult öeldes: 100€ jõulusürpriisi sisse mahub fotojumestus ühele, 1h fotosessioon (millest valmib umbes 25-30 täismahus digifaili) ning ühe valitud foto väljatrükk 45x30cm suurusele kapale.
Kui soovid, võime loomulikult lisatasu eest välja printida lasta ka kasvõi kõik sessiooni pildid!

Võta meiega ühendust:


Kadri ja Olari armastuse aed

21 oktoober, 2017

“Aga komme on selline!” Komme on ka selline, et ilmselt kuuleb iga pruutpaar pulma korraldades oma lugematutelt sõpradelt ja tuttavatelt, kuidas see AINUÕIGE viis pulmi pidada. Ja nii võib vahel ka juhtuda, et pruutpaar annab järgi asjadele, mis tegelikult päris nende eelistus polegi…

Kadri ja Olari oskasid ning tahtsid teha teisiti. Nende pulmapäeva mahtus nii modernset kui ajaloolist, nii traditsioonilist, kui ebatraditsioonilist.

Fotod: Kristina Masen
Pruudi jumestus: Merili Reinlo
Peiu jumestus, sessioonide assisteerimine: Ilona Tint
Aia perenaine: Eve Kinnunen


Paaripanija: Maiken Jüriöö (Põlva)

Pulmaisa: Marko Pille

Pulmaauto: Stiilsed pulmaautod – Tšaika ja Volga (Sven Kuklane)
Peokoht: Kunstimäe puhkemaja (Valgamaa)