Väga paljudele tuleb üllatusena, et pilditöötluses päris kõike muuta ja parandada ei saagi.* Tegelikult määrab juba see, millise objektiivi ja kaameraseaded on fotograaf valinud, ära pildi tunde ja stilistilise suuna.
Et seda illustreerida, korraldasime spetsiaalselt ühe minisessiooni Kristiga. Sessiooniks võtsin kaasa kolm objektiivi, mida ma isiklikult kõige rohkem kasutan: Nikkor 24-120mm 1:4G ED VR, Nikkor 50mm 1:1.8G ning Helios 44M 2/58 ning kasutasin neid täiskaaderkaameral Nikon D750.
Katse 1: portree ja 3 objektiivi
Esmapilgul võib kolme pilti vaadates tunduda, et fotograafi käsi lihtsalt värises mõnel pildil rohkem kui teisel. Aga kui pisut süveneda, hakkavad silma paistma ka põhimõttelised erinevused. (P.S. Kliki pildid lahti, et neid paremini näha!)
Nikkor 24-120mm 1:4G ED VR (vasakul)
Modell pildil on üleni võrdlemisi terav. Näha on modelli nahatekstuur ning tema kleidi tikandite detailid. Taust on udune, aga hoolega vaadates on võimalik eristada puulehtede ligikaudset suurust ja paiknemist.
Nikkor 50mm 1:1.8G (keskel)
Modell ise pole enam sugugi üleni terav. Teravad on nägu ja rinnal olevad tikandid, kuid modelli õlad on juba võrdlemisi udused. Modelli nahatekstuur on pehmem, kui eelmisel pildil. Taust on udune ja kõik on justkui omavahel kokku sulandunud. Puulehtede suurust ja paiknemist silmaga väga määrata ei saa.
Helios 44M 2/58 (paremal)
Teravat ala pildil on märksa vähem kui kõigil eelmistel. Teravus on rohkem näos ja valikuliselt ka mõningatel kleididetailidel, kuid üldiselt on kleididetailid vähem eristatavad kui eelmistel piltidel. Modelli nahatekstuur tundub pehmem ja siledam. Taust ei ole küll nii udune kui eelmisel fotol, kuid taust justkui keerleks või liiguks.
Milline neist siis parim on? Vastus on subjektiivne. Mina isiklikult eelistaksin sellist klassikalisemat lihtsat portreed pildistada pigem keskmise objektiiviga (Nikkor 50mm 1:1.8G), sest esimenel pildil võtab minu arvates kleidimuster modelli näolt natuke liiga palju tähelepanu ja viimane pilt on kohati liialt “pehme”. Aga maitsed ja olukorrad on erinevad. Vahel ongi ehk vaja pilti, kus teravad on nii taust, modell kui tema riided. Ja vahel võibki sobida pilt, mis on pehmem ja teistsuguse tundega. Kõik oleneb.
Katse 2: foto täispikkuses ja 3 objektiivi
(P.S. Kliki pildid lahti, et neid paremini näha!)
Nikkor 24-120mm 1:4G ED VR (vasakul)
Pildi üldine efekt on üsna terav. Eristame nii modelli kui taustadetaile.
Nikkor 50mm 1:1.8G (keskel)
Modell ise on üldiselt üsna terav, samas, tema taust on udune. Teravamad on need oksad (ülemine vasak nurk), mis asuvad modelliga samal joonel.
Helios 44M 2/58 (paremal)
Ma kujutan ette, kuidas te kodus arvutite ees röögatate, et see pole täispikkuses pilt ja kas ma olen puhta pime, et midagi nii udust üles panin. Tegelikult on lugu selline, et selle objektiivi ja minu käsutuses oleva adapteri ning kaamera kombinatsioonis ei olegi võimalik rohkem modelli pildile saada nii, et ta ka terav oleks. Et nägu korralikult terav jäänud oleks, oleks ma pidanud liikuma veel lähemale ja nii oleks sellest pildist saanud pigem portree…
Kokkuvõte
Mis me siis nüüd järeldame… Mina valiks ka selleks puhuks pigem keskmise objektiivi (Nikkor 50mm 1:1.8G), sest esimese puhul on minu silma jaoks kõik liialt kirju, aga mõnel teisel juhul võiks see just töötada. Kolmanda objektiivivariandiga polegi võimalik soovitud tulemust saada, kui eesmärgiks pole hoopiski näiteks väga kunstipärane ja udune akt… aga seda eesmärki meil täna polnud.
Igal fotograafil on oma eelistatud tehnilised võtted ja vahendid, mis mõjutavad ka stiili. Ja samas, ka vastupidi, teatavate stiilide pildistamiseks on vaja teatud tehnikat. Seega, alati on eelnevat tähtis fotograafi hoolega valida. Kuidas valida näiteks pulmafotograafi, saad lugeda SIIT.
Kui palju ma neid pilte ise töötlesin? Et teie jaoks võimalikult ausaks jääda, lisasin ainult pisut valgust (exposure) ja muud ei teinudki.
Kahtlemata on veel tehnilisi tegureid (nt fokaalkaugus, kaugus pildistatavast, pildistatava kaugus taustast, kaamera sensori suurus jne) ja antud juhul ei ole objektiivide maksimaalsed avad, mida mina kasutasin, omavahel võrreldavad. Aga loodetavasti aitavad need inimestele, kes ise pigem kliendi või tellija rolli jäävad, mõista, kui tähtis on tegelikult eelnevalt fotograafile oma eeldused selgelt välja sõnastada. 🙂
Kristina
*Jah, põhimõtteliselt on Photoshopiga võimalik pea kõike teha, aga sageli pole see enam lihtsalt fototöötlus, vaid antud näidete puhul hoopis näiteks detailide juurdejoonistamine.
Fotograafi nõuanne: külmas ja vihmas pildistamine
27 september, 2018
Alles see oli kui päike paitas põski ja talv tundus olevat nii-nii kaugel… Ja ühtäkki… sügis on kohal! Täiega! Aga pildistada tahaks ikka! Mida siis peaks üks hobifotograaf teadma enne kui külma või vihmaga õue pildistama minna?
Paraku on sedasi, et kuigi põhimõtteliselt saab iga kaameraga harrastada pea igasugust fotožanrit, on igal kaameramudelil oma väikesed “kiiksud”, millesse tootja on rohkem panustanud või mida antud mudeli puhul vähemtähtsamaks pidanud. Ja nii on erinev ka see, milliseid temperatuure ja kui palju niiskust su kaamera kannatab.
Enamasti on see info olemas sinu kaamera kasutusjuhendis või õnnestub see teave sul leida inglisekeelse internetiotsingu abiga. Väga suur osa hetkel turul olevaid kaameraid on mõeldud kasutamiseks temperatuurivahemikus 0-40°C, ja õhuniiskusega alla 85%. See tähendab, et Eesti talves tohiks justkui ainult toas pildistada.
Kaameraga külmast õuest sooja tuppa
Ometi, inimesed käivad ju pildistamas ka käredate miinuskraadidega. Kahtlemata on see kaalutud risk ja kindlasti soovitan ma kindluse mõttes jälgida tootja ette antud juhiseid. Aga juhul kui sa otsustad siiski riski võtta ja õue pildistama minna, tuleks kaamera õuest tuppa tulekul eriti hoolikas olla, et kaamerasse ei tekiks kondensvett. Kui see juhtub, võib kaamera elektrisüsteemis tekkida lühis, mis kaamera täielikult kasutuks muudab. Aga samuti võib juhtuda, et kui objektiivi sisse satub kondens, hakkab seal sees mõne aja möödudes vohama mõni hallitusseen. Kumbki neist versioonidest ei kõla eriti ahvatlevalt. Ega odavalt.
Et seda ennetada:
1. Eemalda mälukaart ja aku kaamerast juba enne tuppa minekut. Vastasel juhul võib juhtuda, et mälukaardi ja aku klemmid korrodeeruvad. Paremal juhul muutuvad kasutuskõlbmatuks vaid kaart ja aku, halvemal juhul terve kaamera.
2. Pane kaamera õhukindlasse gripkotti ja lisa sinna võimalusel niiskust imav kotike
(silikageel ehk silica gel). Ka seda tee veel õues olles. Nii tekib kondens hoopis kilekoti pinnale, mitte kaamera sisse.
3. Pane nüüd kaamera kaamerakotti ning vii kaamera kohta, mille temperatuur jääb õue- ja toatemperatuuri vahepeal, et temperatuur aeglasemalt ühtlustuda saaks (nt autos, graažis, koridoris).
4. Tuppa too kaamera alles mõne tunni möödudes ja siiski oleks hea, kui sa selle veel esialgu kaamerakotti jätaksid. Kaamerakottidel on reeglina polstrid ja pehmendused, mis samuti aitavad temperatuuri ühtlustumist aeglustada.
Niiskuskindlusest
Ka on oluline teada seda, et kuigi su kaamera võib olla ilmastikukindel ja kannatada sademeid, võib probleem tekkida sellest, kui su objektiiv sugugi ilmastikukindel pole. Ehk, töötamise võib lõpetada hoopiski su objektiiv või pääseb objektiivi kinnituskohtade kaudu niiskus ikkagi kaamerasse, mis võib tekitada korraliku kaamerarikke.
Seega, igal juhul on tark enda kaamerakotis kaasas kanda ühte suuremat mikrofiiberlappi (sellise leiad toidupoest, koristustarvete riiulist), millega kaamerat vajadusel kuivatada saad. Pisemad objektiivipuhastuslapikesed on küll ka vajalikud, kuid neist ei piisa suurema niiskuse pidevaks kuivatamiseks. Ja märjast lapist pole lihtsalt eriti palju abi.
Mõnusat pildistamist!
Kristina
Kuidas valida pulmafotograafi?
13 september, 2018
Kui sa oled oma pulmi juba pikemalt planeerinud, oled ilmselt lugenud kümneid blogipostitusi ja artikleid selle kohta, et, noh, valida tasub hea fotograaf, sest need fotod jäävad sulle terveks eluks. Hoopis vähem räägitakse sellest, kuidas otsustada, milline fotograaf sinu pulma tegelikult kõige paremini jäädvustama sobib.
Millist stiili pulmafotosid ette kujutad?
Sul on ilmselt olemas väga kindel ettekujutus sellest, millise fiilinguga su pulm olema peaks ja ideaalis võiksid ka su pulmapildid olema sellised, mis selle tunde vaatajale edasi annavad. On see õrn ja pehme, roosiline ja haldjalik? Või nõiduslik ja salapärane? Või… Kui sa oled oma pulma üldise stiili ja tunde välja mõelnud, vaata pulmafotograafi portfooliot just sellise pilguga, et kelle tööd sinus seda sama emotsiooni tekitada suudavad. Igal fotograafil on oma käekiri ja stiilid, mida ta tugevamalt valdab. Näiteks ei tasu minult oodata roosamannaromantiliselt helgeid pulmapilte, sest minu töödesse sigineb alati sisse natuke salapära ja sügavust. Ilmselt on samamoodi asjatu oodata, et keegi, kes just selles stiilis hea on, väga müstilisi ja salapäraseid fotosid teeks. Kaelkirjakut ei ole mõtet lendama panna.
Teadvusta, et lisaks pulmafotograafi tehnilisele tugevusele ja professionaalsusele mängib suurt rolli ka see, kas teie stiilid ja maitsed sobivad!
Mida sa oma pulmas täpselt jäädvustada soovid?
Kas tahad ilupilte? Registreerimise jäädvustamist? Peopilte? Fotonurka? Kõiki neid?
Ja, seejärel, mis nende asjade juures sulle kõige olulisem on? Inimestel on väga erinevad arusaamad sellest, milliseid pilte nad oma pulmapäeval tahavad. Mõne jaoks on tähtis, et oleks hästi palju pilte kaunistustest ja detailidest. Teine paneb rõhku eelkõige grupipiltidele. Kolmanda jaoks on tähtis peomelu jäädvustada. Neljanda jaoks hoopis miskit muud. Pane kõik sellised märksõnad enda jaoks kirja, et sa kindlasti ei unustaks neid fotograafile edasi anda. Kindlasti pane kirja ja rõhuta ka kõiki neid asju, mida sa EI SOOVI. Vahel aitab just välistamistehnika fotograafil kliendi soovidest kõige paremini aru saada.
Ka see, kui sa ei oska kõike päris täpselt ette kujutada, on täiesti okei! Järelikult, lahendused tuleb leida koos fotograafiga. Aga kui sul on vähimaidki mõtteid, ütle välja kõik, mis pähe hüppab!
Loo pulmafotograafiga kontakt!
Sa oled leidnud pulmafotograafi, kelle tööd sulle meeldivad, kelle stiil sinu pulmapeoga sobib, oled saanud temalt sobiva hinnapakkumise ja sooviksid teda palgata. Väga tore! Aga nüüd tee kindlaks, et tegemist on inimesega, kellega sul on hea koostööd teha! Kui see on vähegi võimalik, saa fotograafiga silmast silma kokku, et kõik detailid läbi rääkida. Ühtpidi aitab see ennetada arusaamatusi, teisalt aitab see sul aru saada, kas sa üldse tahad seda inimest oma pulmapäevale. Pulm on niigi stressirohke ja fotograafiks võiks olla inimene, kes aitab sul mingites asjades stressi vähemaks võtta, mitte seda juurde tekitada. Kui silmast silma kohtumine pole tõesti võimalik, võtke ette paar pikemat telefoni- või videokõnet.
Inimestevaheline klapp on oluline!
Ehk, kõik need punktid kokku võttes: suhtlemine on oluline! Ära karda oma mõtetest rääkida, sest ka kõige tühisemana tunduvam detail võib aidata fotograafil õige suuna võtta! Ära ehmu kõikidest küsimustest ja ära tunne end halvasti kui sa kõigele vastata ei oska! Ja, ära karda viisakalt ära öelda või ära öeldud saada! Lõpuks on kõige tähtsam see, et kõik asjaosalised lõpptulemusega rahul on!
Fotograafide ringkonnas on juba pikka aega levinud nn ugly location challenge ehk, üleskutse teha fotosessioon mõnes koledas kohas, eesmärgiks saada võimalikult ilusaid fotosid. Loomulikult pidime ka meie end proovile panema!
VÕTTEKOHT 1: Nostalgialaks! Kui see koht ei karju “nõukaaeg”, siis mis veel üldse?
VÕTTEKOHT 1: Sel pildil ei paista tausta ja asju, mis viitaksid ümbritsevale sisustusele ja ajastule.
VÕTTEKOHT 2: Vanas roostetavas veskis ei ole esmapilgul midagi ilusat.
VÕTTEKOHT 2: Rooste moodustab siin justkui mustri, mis on toon-toonis Ilona jakiga. Just värvide märkamine aitab sageli leida ilusaid taustu ka pealtnäha koledates kohtades.
VÕTTEKOHT 3: Ilmetu koridor ja suur toakask.
VÕTTEKOHT 3: Kask täidab kogu pilditausta ja seega pole ülejäänu pildil üldse oluline.
VÕTTEKOHT 4: Jälle leidsime üles koledat industriaali!
VÕTTEKOHT 4: Tausta udusus peidab detaile, kuid hoone arhitektuur annab pildile modernse ja geomeetrilise, peaaegu urbanistliku, joone.
Mis on selle postituse point, küsite?
Esiteks, et kui sa tahad pildistama minna, pole mitteminemiseks õigustus see, et sul ei ole ühtki ilusat kohta. Vaata ringi, ägedad kohad peituvad sageli seal, kus me neid ei mõista märgata!
Teiseks, hea pildi tegemiseks ei piisa lihtsalt heast tehnikast. Eelkõige on vaja keskenduda sellele, mida ja kuidas sa kaadrisse jätad. 🙂
Tahad ise fotosessioonile tulla? Võta meiega ühendustSIIN.
Kristina
Pildista ja lase ka teistel pildistada!
17 mai, 2018
Me kõik oleme kunagi mingil üritusel kedagi või midagi pildistanud. Aga oled sa kunagi mõelnud, et ka ürituste pildistamisel on omad kirjutamata reeglid?
Üritus on nautimiseks! Ükskõik, millise üritusega tegemist on, 99% tõenäosusega on tähtis see, et kohalolijad saaksid toimuvat näha, seega tuleb oma pilte tehes alati mõelda, et sa ei varjaks teiste inimeste vaatevälja. Kui pisikesel üritusel on üks fotograaf, on see, et ta vahel teistele ette jääb, üleelatav, aga kui näiteks lasteaia lõpetamisel üritavad korraga pilti teha 15 lapsevanemat, on teistel sellise armee tagant laval toimuvat üsna raske näha. Ja, eks fotograaf olegi tellitud selleks, et vanematel oleks see võimalus rahulikult istuda ja toimuvat nautida… Tea piire! Ja seda otseses mõttes! Just eriti suurürituste juures on korraldajatel väga selge arusaam sellest, kuhu fotograaf minna võib. Paika on pandud lavalised liikumised, heli, valgus ning üks suvaliselt valel ajal ja vales kohas töllerdav inimene võib rikkuda etenduse sujuvuse. Seega, kui oled etendusel niisama pealtvaataja, püsi neil aladel, kus pealtvaatajad olema peaksid. Kui oled mingil kindlamal eesmärgil pildistamas (esindad ettevõtet, ajalehte vms), räägi asjad korraldajatega üle. Ja veel… see, et üks fotograaf läks pildistama kuskile lava keskele, ei tähenda, et sina võid sinna minna. Võimalik, et see luba on antud vaid ühele fotograafile. Võimalik, et see fotograaf eirab ise korraldaja palveid (seda juhtub kahjuks sagedamini kui võiks arvata).
Välk vajab luba! Hea tava ütleb, et ka välku ei tohiks ilma ürituse korraldajaga läbi rääkimata kasutada. Põhjuseid on selleks õige mitu. Välgu kasutamine muudab fotograafi alati teistele inimestele nähtavamaks, seega tasub mõelda ürituse õhkkonnale, et intiimsust mitte rikkuda. Samuti võib välkude kasutamine segada esinejaid, eriti juhul kui tegemist on näiteks väikeste laste või hobietlejatega. Samuti, on ohtralt üritusi, mille juures pannakse valgusefektidele väga suurt rõhku ja kellegi pidev välgutamine võib rikkuda kogu vaatemängu. Samuti võib kellegi teise välk rikkuda täielikult ametliku fotograafi pildid, sest tema on kaamera paika seadnud arvestades ümbritsevaid valgusolusid, mitte võõrast välku. Mis viibki meid viimase punktini…
Austa teisi fotograafe! Pea kindlasti silmas seda, et sa ei takistaks ürituse ametliku fotograafi tööd. Tema on palgatud selleks, et tabada kõige tähtsamad momendid ja kui tal jääb mingi oluline pilt saamata seetõttu, et keegi astub talle ette, et teha ise pilti, või, kellegi teise välk on tema foto nii üle valgustanud, et seda ei ole võimalik kasutada, ei ole see ju otseselt fotograafi süü, aga just tema saab tellija pahameele osaliseks.
Lõppkokkuvõttes, üritustel enda jaoks pildistamises pole üldiselt midagi halba, kui enne seda pisut järele mõelda ja tähele panna, et ka teised saaksid üritust nautida. 🙂
Tahad privaatset fotokoolitust või ürituse jäädvustamist? Võta meiega ühendustSIIN.
Kristina
Appi! Mu uus kaamera teeb kehvemat pilti kui vana!
13 aprill, 2018
“Ostsin uue kalli kaamera, aga see teeb kehvemat pilti kui mu vana seebikarp. Öeldi küll, et on hea kaamera, aga nüüd ma pildistan ikka oma vana kaameraga. Miks see nii on?”
Põhjused võib selleks olla mitmeid. Ühtpidi on alati olemas võimalus, et ongi kaamera probleem, kuigi kõige tavalisemaks põhjuseks kipub ikkagi olema see, et kallim ja professionaalsem kaamera on tehtud eeldusel, et selle kasutaja tahab pildistada manuaalsel režiimil ja, seega, nii häid automaatrežiime ei vajagi.
Kuulus tsitaat ütleb:
“Parim kaamera on see, mis sul kaasas on!”
Ja kaameratootjad teavad seda. Et kompaktkaameraid (rahvakeeli: seebikarpe) kasutavad enamasti inimesed, kes tahavad häid pilte, aga kel ei ole enamasti erilisi fotograafiaalaseid baasteadmisi, nähakse nende kaamerate automaatprogrammide arendamisel palju rohkem vaeva, et tulemus oleks parem. Sama on lugu mobiilikaameratega. Et enamik inimesi kannab mobiili endaga pidevalt kaasas, tehakse ka mobiiliga pilte väga palju ja väga erinevates situatsioonides. Ja nii peavad mobiilitootjad rohkem ja rohkem pingutama, et nende kaamerad ja automaatrežiimid erinevates olukordades toime tuleksid. Nii võib juhtuda, et sa saad tõesti mõnesajaeurose mobiiliga parema pildi kui ligi tuhat eurot maksva peene peegel- või hübriidkaameraga.
Näide 1: See foto on tehtud meie stuudio hämaramas nurgas automaatrežiimil Nikon d750 peegelkaameraga ja Nikkor 50mm 1,8 objektiiviga. Kaamera valis avaks f4, ISOks 400 ja säriks 1/60s. Kuigi pilt on üldiselt hea valgusega, on modell Freddy hägune. Foto on pildistatud JPG failina ning töötlemata.
Samal ajal on peegelkaamerate hinnad oluliselt langenud ja tavakasutajale kättesaadavamad. Peegelkaamera tundub tõsiseltvõetavam, asjalikum, professionaalsem. Ja neid ka sageli reklaamitakse selliselt, et heausksele ostjale jääb mulje, et nüüd saab ta selle ühe kaamera ja objektiiviga harrrastada põhimõtteliselt kõiki fotograafiažanre erakordselt kvaliteetselt ning hästi, tegelikult teadmata, et…
…jah, põhimõtteliselt saab küll. Aga selleks on vaja eraldi objektiive, lisavarustust ja, mis kõige tähtsam – teadmisi ja oskusi kaamera juhtimiseks.
Põhimõtteliselt saab kaameraid võrrelda autodega. Selleks, et auto sõidaks, nii nagu tarvis, ja sinna, kuhu vaja, pead sina juhina ise kõik selleks tegema, et asjad sujuksid. Sa ise pead teadma oma sihti, tundma liiklusseadust, järgima märke ja ümbrust ning tegema sellest lähtuvalt otsuseid. Kuigi isesõitvate autode arendamine on täies hoos, pole enamik meist valmis neid veel siiski täielikult usaldama.
Nii on ka peegel- ja hübriidkaameratega. Kuigi tänapäevased kaamerad on tehnoloogiliselt väga targad ja keerukad miniarvutid, siis vähemalt praegu veel ei oska nad sinu mõtteid lugeda. Nad ei tea, milline see pilt sinu peas olema peaks ning automaatrežiimil lähtuvad nad mingitest üldistest keskmistest oludest. Need võivad minna täppi, aga ei pruugi. Ja nagu öeldud, kuna sellised kaamerad on peamiselt mõeldud siiski inimestele, kes tahavad kaamerat ise juhtida, ei nähta toote arendamisel väga suurt mõtet rõhku automaatrežiimile panna. See raha, aeg ja vaev suunatakse kuskile mujale.
Näide 2: Sama nurk, sama koer, sama kaamera, sama objektiiv, aga seaded valis Kristina. Ava F1,8, ISO 200 ja säri 1/200s. Pilt on küll tumedam, aga meie modell on oluliselt teravam. Foto on pildistatud JPG failina ning töötlemata.
Mida me sellest siis järeldame?
Minu subjektiivse arvamuse kohaselt…
…ei tasu rutata uut ja veel kallimat kaamerat ostma, enne, kui sa päris täpselt tead, millest sul puudu on.
…oma kaamerat tundma õppides võid avastada, et sellega annab teha hoopis rohkemat kui seni arvasid.
…kui sa ei ole valmis end fotograafiaga süvitsi tuttavaks tegema, tasuks ehk pigem investeerida parema kaameraga mobiiltelefoni või asjalikumasse kompaktkaamerasse.
Kui sa tunned, et sa tahaksid õppima oma kaamerat paremini kasutada, lepi kokku aeg privaatkoolituseks SIIN. Kristina
