Fototsessioonid fotogeenilistele - KROHV stuudio

Hästi sageli vabandavad inimesed minu ees:

  • „Ega ma ei oska eriti poseerida!“

  • „Ma ei ole üldse fotogeeniline…“

  • „Ega ma ei teagi, kas siit midagi üldse välja tuleb, me ei ole kunagi fotosessioonidel käinud.“

Ja igal korral teeb see mind natuke kurvaks.

Kurvaks just eelkõige seepärast, et nii paljud inimesed usuvad, justkui oleks võimatu neist ilusat pilti saada. Et nad peavad olema mingit teatud oskuste või omadustega. Et nad ei ole piisavad.

Kõigepealt, ma ei väsi kordamast: minu meelest ei ole fotogeenilisust olemas! Ei ole nii, et kellelegi on antud ja teisele pole üldse antud. Jah, on mingeid füüsilisi väliseid omadusi, mida on kergem pildistada väga paljude erinevate nurkade alt nii, et inimene näeb ikka atraktiivne välja. Aga, samas, on enamus „fotogeenilisusest“ peidus väikeste nippide teadmises, kuidas enda keha juhtida. Ilmselt on mõned meist kasvades lihtsalt teadlikumad sellest, kuidas end „hoida“ selliselt, et see jätaks atraktiivsema mulje. Võimalik, et see on tulnud lapsepõlvest, kus keegi on koguaeg andnud juhiseid, kuidas istuma või astuma peaks, mis külg on ilus ja mis mitte. Või, lihtsalt, omaenda tähelepanekutest. Ja mõni teine ei ole sellele lihtsalt eriti mõelnud. Ja mõlemad variandid on okeid.

Kui sa oled modell, on sinu töö kõiki neid nippe ja külgi teada, et lihtsustada fotograafi ja kogu suure meeskonna tööd. Kui modell vajab pidevat detailset juhendamist, muudab see protsessi pikaks, ja, seeläbi, kalliks.

Aga „tavainimesena“ fotograafi juurde tulles ei eelda keegi, et sa oled modell. Sellisel juhul ongi fotograafi jaoks osa tööst ka see, kuidas sind juhendada, et tulemus fotol parem tuleks. Loomulikult eeldab see, et te mõlemad koos fotograafiga omate ühist nägemust sellest, millises stiili ja tundega need pildid olema peaksid. See tähendab, kõik oma ootused, lootused ja hirmud tuleks julgelt üle rääkida, kuitahes totrad need ka ei tundu.

Või, et sa oledki valmis end täielikult fotograafi kätte usaldama.

Keegi kunagi ütles, et kui oled fotograaf, jääd vähemalt ise piltidele normaalselt. Ei, mitte ilmtingimata!  Ma oskan juhendada teisi inimesi.  Aga ma ise olen kaamera ees üsna kohmetu ja unustan kõik need põhitõed, mida ma fotosessioonidel koguaeg inimeste juhendamisel kasutan. (Sellest sai kunagi isegi üks blogipostitus tehtud, mine vaata SIIT.) Seega, ma olen viimane inimene, kelle ees vabandada, et poseerimisoskusega kehvasti on.

Kristina